Muhu sukad

Muhu sukad on kahtlemata ühed erilised sukad, võta või nende värvilahendus. Nii värvikirevad ja ühtaegu lugusid jutustavad sukad pole just tavapärased. Muhu naised on igatahes hiiglama tragid ja hakkajad olnud, kui 19. sajandil seesuguse imelise käsitööga toimetama asusid. Ja kõike seda tehti ju muude talutoimetuste kõrvalt! 

Minu kootud sukad on samamoodi peenikese lõnga ja peenikeste varrastega tehtud, mustrid osaliselt peale silmatud. Tunne on selline, et kuigi töö polnud kergemate killast ja sõrmed olid vahepeal põhjalikult plaasterdatud, võiks iga kell kudumise uuesti ette võtta. Lihtsalt nii huvitav ja nüansirikas on muhulaste käsitöö, eriti nende sukad ... Kindad muidugi ka, aga need saavad oluliselt kiiremini valmis. Siinkohal panin kirja ka kudumistundide arvu, mis oli 217. Lihtsalt endale ja huvi pärast :)

                                                             Lõngad 12/2 ja vardad 1,25 mm.

Nende värvikirevate ja rõõmsate sukkadega soovin mõnusat suve jätku!

Maheroheline beebikombe

Kevadel kudusin ühe mõnusalt pehme maherohelise beebikombe. Suvega kasvas pisike beebi nii jõudsalt, et kombel jäi kehaosa juba veidi lühikeseks. Seega oli mõistlik veidike harutada ja kombe kehaosa pikemaks kududa :)

Esimesel fotol ongi kevadel kootud kombe ja teisel selle pikemaks kootud variant :) Ülemisel fotol on paremini aimatav ka kombe õige värvus. Siiski pean mainima, et tegelikkuses on selle toon veel palju kaunim.

Lõng: Schachenmayr Merino Extrafine 120 (100% meriinovillane).

Mustriks ja tegumoeks sain ainest enda 2015. aastal ilmunud raamatust "Hingesoojad kudumid beebidele ja väikelastele". 

Muide raamatu esikaanel olev pisipoiss pole sugugi enam nii pisike ja temast on kasvanud väga võluv noormees!

Kootud pitskleit

Mul oli juba ammu plaanis tüdrukutele tantsuvõistlusteks kleit kududa, ent ikka tuli midagi vahele ja kleidi kudumine lükkus aina edasi. Kui möödunud aastal Siiri Reimann´ilt "Koome pitsilise kleidi" (Saara, 2018) ilmus, siis oli asi otsustatud :) Veebruaris sai kleit valmis ning ootas oma aega kuni eilseni, mil linetantsu Eesti meistrivõistlused toimusid.

Siiri Reimanni raamat on väga asjalik ja õpetlik, saab palju häid ideid ja mõtteid kleitide kudumiseks.  Samuti on seal toodud mõned imeilusad mustrid kleitide kudumiseks. Ühte neist kasutasin isegi. Arusaadavalt on mul plaanis kududa veelgi kleite, sest kui oled juba sõrme andnud, siis ... Ja kui ühel tütrel juba on tantsukleit, siis ei saa teine ju ilma jääda :)

 Alustuseks oli vardal üle 500 silmuse ja esimeste ridade kudumine võttis omajagu aega. Samas oli kõik see nii põnev, et mõtted olid kogu aeg kleidi juures :)

Kudumisel kasutasin Haapsalu salli lõnga 30/2. Õhuline kleit kaalub 134 grammi.

Ilusat kevadet!

Kevadroheline paarislehekiri

Mul käivad asjad tihti paari kaupa :) Kui aasta esimeseks tööks oli pluus, siis ka teine töö on sama. Muster on muidugi erinev ;) Vähemalt on suveks mõnusad puuvillased topid olemas!

Mustriks on seekord paarislehekiri raamatust "Haapsalu sall". Top on kootud nö. vabal käel, nõnda kuis endale kõige toredam tundus.

Nüüd pole muud, kui sooja kevadet ja veel soojemat suve oodata :)Pluusi kudumisel kasutasin Egiptuse puuvillast lõnga ning selga sobib see suurusele XS.

Järgmiseks näitan juba palju suuremat tööd. Koon hetkel hingevärinal ja edenemine on aeglane, sest vardal on üle 500 silmuse.

Südametega pitskleit

Südametega kleidil on juba päris pikk lugu. Umbes aasta tagasi hakkasin kleite kuduma ja ühe sain peagi lapse kiidusõnade taustal valmis. Teisegi kleidi kudumine edenes kiirelt kuni teha jäid veel käised. Kui hakkasin kleiti järjekordselt lapsele proovima, põlgas ta selle korraga ära. Polevat ikka päris tema kleit. Nõnda jäigi kleidi kudumine katki kuni paar nädalat tagasi selle uuesti kapist välja võtsin. Proovisime kleiti uuesti ja nagu võluväel oli kleit just selline nagu piigale meeldib :) Polnudki muud, kui käised külge kududa ja voila, laps oligi õnnelik!

Ainult aasta läkski ...

Kleidi idee pärineb ajakirja Käsitöö 2014. aasta suvenumbrist, kust leidsin kauni pika pitsilise kleidi rohkete südametega. Selle autoriks oli Marge Heeringas. Mustrid ja silmuste arvud said lapse kleidile sobivaks muudetud. Lõngaks Egiptuse puuvillane ja vardad nr 3.

Kevadroheline kleit /Spring Green dress

Olen kogu septembri kudunud rõõmsat kevadrohelist kleiti. Sel meeletul tormipäeval möödunud kolmapäeval sain asjaga lõpuks nii kaugele, et võisin kleiti viimistlema hakata. 

Sel korral osutus kõige keerulisemaks mustrivalik. Tohutu raske on valida kõikide kaunite mustrite hulgast! Teha tahaks ju enamusi neist, ent midagi peab jääma järgmisteks kordadeks. Seekord kudusin kleidi sisse Siiri rätiraamatust lembelillekirja, Helga Rüütli raamatust vöökirja ning ülaossa napsasin ühtteist Haapsalu rätiraamatust. 

Lõnga kulus 120 grammi ringis ja kleit sobib kandmiseks S suurusele.

 Viimasel ajal olen saanud endale mitu toredat fotograafi, kes üha asjalikumaks muutuvad ja päris huvitavaid pilte teha suudavad :) (Loe: väikesed lapsed kasvavad suureks)

 Kaunist kevadrohelist lõnga jäi veel alleski, nõnda koon sellest nüüd salli :)

Helget sügist!

Sinine suvetaevas ja südamed - pitskleit

Kaunist taasiseseisvumispäeva!

Ilm on täna küll nutune, ent kook lõhnab laual ja peagi on pidulik perekeskne lõunasöök valmimas. 

Nii on hea olla ja vahetpidamata kallav vihm ei muuda olemist sugugi kehvemaks :)

Talvel kudusin tütrele uue pitskleidi, mis oma nime sai kauni sinise värvi ja mustris olevate südamete järgi. Kleit sai kiirelt valmis, ent puudus sobiv aluskleit. Nõnda seisis valminud kleit õnnetult kapis kuni lõpuks leidsin ka lapsele sobiva aluskleidi :) 

Kleidi idee sain ajakirja Käsitöö 2014 aasta suvenumbrist, kus oli väga kaunis Marge Heeringas´e kootud pikk pitskleit. Muutsin mustrid ja silmuste arvud lapsele sobivaks ja nõnda ta südamerikkaks kujuneski :) Kleidi allääres on nupudki sisse kootud, üleval mitte.

 Kuigi suvi sammub armutult sügise poole, saab kleiti vast veel mõnda aega kanda. Seda enam, et pikkust on sel omajagu :)

Kasutasin puuvillast lõnga ja vardaid nr 3. 

Rõõmsat päeva!

Pärnapuukirjaga kleit / Lime Tree dress

Suvi lendab linnutiivul. Mul on vahepeal valmis saanud mitu uut eset, kuid pildile püüdmiseks pole lihtsalt mahti olnud. Ja muidugi on seganud ka liialt soojad suveilmad. No lihtsalt ei taha endale mõnd villast asja selga tõmmata, kui päike kõrvetab ja kuuma on oi-oi kui palju. Ent mulle kogu see kuumus tegelikult sobib paremini kui jahedad ja ebamäärased ilmad.

Ühesõnaga eile jõudsin sinnani, et nüüd küll pildistaks. Aga võta näpust, vihmahood ega tuul ei näidanud õhtuni vaibumise märke ja seetõttu pildistasin lõpuks toas. Kui ilm hommikul rahunes, siis  sain õueski mõned toredad klõpsud teha. 

 Kudusin peenikesest alpakavillasest lõngast. Valminud kleit kaalub 147 grammi ja sobib suurusele S.

 

 Mustri valisin Siiri Reimanni raamatust "Siiri rätid" (Saara Kirjastus, 2017). Otsustasin pärnapuukirja kasuks, mida olen tegelikult varemgi laste kleitidesse kudunud. Lisaks on pärnapuu tippudesse sisse kootud õrnad ja tagasihoidlikud pärlid. Siiri loodud rätikirjal on ka rikkalikult nuppe sees, kuid need olin sunnitud ära jätma. Vaatasin, et lõngast ei pruugi välja tulla ja nii sündiski nuppudeta kleit.

Järgmisel korral kirjutan juba ühest teisest pitsilisest kleidist :) Paistab, et mulle on hakanud kleitide kudumine meeldima :)

Puhkuse lõpetuseks sobib ka üks viide meie pere suvisele reisile. Küll on hea kui lapsed võtavad kätte ja kirjutavad ise meeleolud üles! Kui soovid sellest lugeda, klõpsa siia :)

Mõnusat suve jätku!

Flora

Aprilli lõpus hakkasin kuduma üht mõnusat kampsikut. Meeldis just selle lõnga eriline toon ja silme ette kerkis hõlmik. Kudusin tasapisi muude toimetuste kõrvalt ja paar päeva tagasi sain lõpuks valmis.

Seekord kasutasin Anna Veschiki õpetust raamatust "Õmblusteta kudumine". Õpetus on nimega Spiraalrombid. Üks pildike ka :) Lõnga värvus on veidi kapriisne ja seda päris õiget tooni pildile ei saanudki.

Lõng: Drops Flora (65% villane 35% alpaka /50g/210m)

Kulus 4,5 tokki

Varras 3

Nüüd lõpetan üht laste kampsunit :)

Kooli heategevuslaadale

Tüdrukute koolis toimus täna heategevuslaat koolivenna toetuseks haigusest paranemise teel. Meie peregi toetas üritust 11 heegeldatud mõmmiku müüki panekuga. Ja kuigi algul oli tunne, et hea kui pooled müüdud saab, siis tegelikkuses olid mõmmikud otsas tunniga. Kokku said tüdrukud heategevuseks annetada  kogu mõmmikute müügist saadud tulu ja seda oli tervelt 165 euro jagu :)  Aitäh kõigile, kes hoolisid ja toetasid! Koolipere oli ühtne ja nii-nii palju toredaid asju oli müüki toodud. Loodan, et tulemuseks kogunes kenake summa :)

Siin nüüd näha ka meie mõmmikud, kellest fotol on näha 10 kirevat ja sõbralikku tegelast.

Hooligem ja hoidkem!

Lootusekirjaga seelik

Kleitidele loogiliseks järjeks on seelik :)

Sedakorda ainult üks! Tüdrukud on piisavalt iseteadlikud ja ega kõik minu ettepanekud alati toetust ei leia. Kui käisin välja mõtte, et võiks neile seelikud kududa, tuli ühelt kindel ei ja teiselt vaimustunud ja :) Üheskoos valisime sobiva lõnga ja kudumine algas. Seelik valmis, kui tüdrukud olid tantsupeol. Nõnda pidi pildistamisega ootama kuni sealt tagasi jõuatakse. Tantsupeolt tulid tagasi piigad, kes olid justkui pikemaks kasvanud ja muuski mõttes suuremaks saanud. Äge elamus kogu eluks, ilmselt on nüüd käed rahvatantsule lõplikult antud :) Hästi vahva igatahes! 

Nädal hiljem saime lõpuks ka pildid tehtud ...

 Pitsilise mustri valisin raamatust Siiri rätid (Saara kirjastus 2017) - lootusekiri. See on kindlalt üks mu lemmikuid. Originaalis on mustris ka nupud, kuid need jätsin seeliku puhul tegemata. Lootusekirja ehk õnnestub kunagi ka salli või räti sisse kududa :)

Seeliku disain minult endalt. Alustasin värvlist ja kudusin rõõmsalt alla kuniks sobiv pikkus käes. Kasutasin üht mõnusast Egiptuse puuvillast lõnga. Allääres heegeldasin ka paar pitsirida.

Käed tegelikult sügelevad ja tahaks veel ühe seeliku kududa, aga kui laps ei taha ... Ühesõnaga võtsin hoopis ühe kampsuni käsile :)

Mõnusat juuli jätku!

Pohlalehekirjaga beebitekk ja Unetudu

Kudusin pehme meriinovillase beebiteki ja selle juurde beebile ka väikese mänguasja - Unetudu. 

Tekkide kudumine on alati nii mõnus tegevus ja edeneb ka jõudsalt :)

Tekk läheb kingituseks väikesele preilile ja koos Unetuduga toovad nad lapsele loodetavasti palju magusaid unesid.

 Beebitekk on oma olemuselt lihtne, natuke edevamaks muudavad selle väikesed õrnroosad lilled teki nurkades.

 Unetudu on valdavalt valgetes ja maheroosades toonides, ühe erandina triibuke fuksiaroosat ka sekka heegeldatud.

 Kingitusele kohaselt pakkisin teki ja Unetudu karbikesse :) 

Teki mõõdud umbes 83 x 95 cm

Beebitekk on kootud 100% meriinovillasest lõngast.

Beebiteki muster pärineb raamatust "Haapsalu sall".

Unetudu heegeldasin 100% Egiptuse puuvillast.

Unetudu on minu looming :)

Loodan, et kingitus valmistab saajale rõõmu ja annab magusad uned :)

Väikesed kudujad

Meil on kodus nüüd kolm kudujat :)

Kaks neist harjutavad alles püüdlikult. Esimesed sammud kudumismaastikul on tehtud ja huvi aina kasvab. Siin ka pildike väikestest kudujatest :)

Saan olla vaid õnnelik ja uhke!

 Loodan, et tüdrukute huvi käsitöö vastu aina kasvab ...

Hingesoojad kudumid beebidele ja väikelastele

Hiljuti nägi ilmavalgust minu teine "raamatubeebi".

Hingesoojad kudumid beebidele ja väikelastele on loodud mõeldes emadele, vanaemadele ja kõigile, kel soov väikestele inimestele midagi oma kätega kududa.

Saanud ettepaneku koostada beebirõivaste kudumise raamat, meenus kuivõrd keerukas oli mul endal laste beebipõlves leida sobivaid õpetusi. Mind aitas väga palju ema ja tema pisikesed aastaid tagasi mulle kootud esemed. Nõnda saigi uudishimu pärast esialgset kõhklust minust jagu ja asusin raamatu kallal tööle. Märkamatult sai talvest kevad, kevadest suvi ja suvest sügis. Isegi kirev sügis jõudis muutuda halliks, aga kõik see oli vajalik aeg raamatu sünniks.

Ma ei jõua siiani ära imetleda kuivõrd õigesti tabas fotograaf Kristi Kuusmik-Orav minu kudumite hingeelu ja kuidas kujundaja mind teadmata lõi täpselt minuliku raamatu. Ikka ja jälle vaatan fotosid ning tänan südamest kõiki lapsevanemaid, kes oma lapsed raamatusse usaldasid. Tänu sellele on raamat nii helge ja säravalt rõõmus!

Raamatu järgi saab igaks aastaajaks kududa kuni kaheaastastele põnnidele. On nii lihtsamaid, kui pisut keerukamaid juhendeid. Siiski püüdsin juhendid koostada nii, et need oleksid teostatavad ka inimesele, kes igapäevaselt kudumisega ei tegele.

Aitäh kõigile, kes raamatu valmimisele kaasa aitasid!

Hingesoojust!

Piilupart vähihaigetele Eesti lastele - juhend / Ducky for the Estonian children with cancer - pattern

2013 aasta sügisel sai grupp inimesi Facebooki kaudu kokku, eesmärgiga teha jõulukingitusi vähihaigetele lastele. Kingitused olid käsitsi valmistatud ja hingega tehtud. Võtsin sellest aktsioonist osa. Grupp jäi ka hiljem alles, et jõudumööda edaspidigi aidata. Nõnda tegime ka Pardiralli tarvis taas käsitööd. Suvel leidis meie grupist Astrid internetist info, kus välismaal oli üks naine teinud nuku juhendi spetsiaalselt vähihaigetele lastele (seda jagati tasuta) ning valminud nukud kingiti vähihaigetele lastele. Sellele järgneski küsimus, kas me Eestis saaksime ka midagi samalaadset teha. 

Pakkusin välja, et võiksin teha amigurumi mänguasja juhendi mõeldes meie Eesti lastele. Nii läkski :) Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidult saime infot, et part võiks olla see tegelane, keda lastele heegeldada. Nüüd on juhend valmis :) 

Juhendi kirjutasin nii, et see oleks lihtne, arusaadav ning sobiv ka algajale amigurumi heegeldajale. 

Ma väga loodan, et leidub neid inimesi, kes hoolivad ja aitavad laste argipäeva väikese rõõmukillu tuua.

Armastusega alpakatelt / From alpaca´s with love

Kevadel kirjutasin siin, et mul õnnestus saada 3 väikese vihi käsitsi kedratud alpakavilla omanikuks. 

Kännu talul on nüüd ka oma koduleht. 

Kuid mina sain täna lõpuks pildile oma ülipehme alpakavillase sallkrae. Õigem oleks küll öelda, et olin modell ja lapsed pildistasid :) Peagi seitseseks saavad piigad suudavad juba täitsa asjalikult fotograafi mängida.

Lõng on luksuslik ja pehme. Pehmuse poolest ei kannata lambavillaga üldse võrrelda. Imeline!

Kuna ma igapäevaselt väga palju pean rääkima, siis on hea vahel selline armastusest rikas sallikrae ümber panna :) Kännu talus armastatakse alpakaid nii väga ja ma usun, et see kõik kandub lõngaga edasi. Annab helgust ja positiivsust, rõõmu ja lahkust. Ja see ei ole sugugi liialdatud. Mul on tõesti kraed kandes tunne, et olen armastusest ümbritsetud.

 Kanda saab nii sallina kui nööbitava kraena. 

Kuna tegemist on niivõrd luksusliku lõngaga, kudusin luksuslikult ka palmikuid.

Üks lõngavihike on veel järel. Küllap sellegi peagi mõne pisema kudumi sisse poetan :)

Nööbid on voolitud polümeersavist (roheline ja vask segamini).

Vene jõulude tähistamine Pärnu Muuseumis / Russian Christmas in Pärnu Museum

Täna käisime jälle Pärnu Muuseumis, kus oli perepäev ja tähistati vene jõule. Kui mäletate, siis kirjutasin näitusest "Talvine pühadering" ka siin. Ka tänane üritus toimus sama näituse raames. Eelnevalt detsembris tutvustati, kuidas peeti jõulupühi Kihnus ja tähistati luutsinapäeva Rannarootsis. Nendele üritustele me kahjuks ei jõudnud, kuid arvestades tänast, küllap olid ka need suurepäraselt korraldatud ja põnevad.

Tänasel üritusel sai sügavamalt tutvuda Vene talu-muuseumi väljapanekuga. Seesugune väike muuseumitalu tegutseb Pärnumaal, täpsemalt saab talu tegemistest aimu siin. Perenaine Ljubov Petrova tutvustas vene jõulukombeid, sai meisterdada kozulkasid ja neid hiljem kaunistada. Kozulkad ehk vene piparkoogid saavad oma ilusa ilme tänu glasuurile ja erinevatele seemnetele. Lastele oli see muidugi väga hea võimalus ise kõike katsetada ja uusi kogemusi omandada. Pildil näitavadki nad oma kaunistatud kozulkasid ühes perenaisega.

Kui meil kozulkad valmis said, jätkasime retrofotodega. Panime tüdrukutega endile rahvariided selga ja saime toredaid retrofotosid teha. Fotodest tegid tüdrukud hiljem töötoas armsad kaardid. Täitsa toredalt jäid kolm mampslit pildile :)

 Eelmisel näituse külastusel oli palju ahhetamist ja head äratundmisrõõmu. Sel korral tabasime rohkem pisidetaile ja saime taas hulga häid elamusi. Näitus on tõeliselt õnnestunud ja väga suurepärane. 

Kuna sel korral oli tegemist vene jõulude tähistamisega, siis suurem osa pilte ongi just vene talu fragmentidest.

Kauneid kirikindaid leidub näitusel hulgaliselt, vaid väike osa on järgmisel fotol.

 Veetsime muuseumis vene jõule tähistades lõbusad 3 tundi ja jäime väga rahule. Praegugi on emotsioonid veel "laes", kuidagi ei suuda tagasi tulla nende keskelt ja ega ei taha ka :) Väga vahva laupäev oli!

Näitus ise on veel avatud kuni 9. märtsini. Soovitan külastada, elamused on garanteeritud. Kel veel tahtmist lugeda, kuidas näitus sündis, siis siin saab sellest lugeda.

Projekt "Vähihaigetele laste jõulukink"

Olen igal aastal suuremal või vähemal määral mõnes projektis osalenud. Sel korral tuli Facebooki kaudu üleskutse teha vähihaigetele lastele, kes jõulud haiglas peavad veetma, kingitusi. Just käsitöiseid kingitusi. Ja selles projektis tahtsin kohe kindlasti osaleda. Otsustasin, et loon ühe uue disaini ja heegeldan ka midagi juba varasemast loomingust. Nõnda heegeldasin ühe uue nuku, mille kohta andsin vihje siin. Ja teiseks heegeldasin väikese jänku. Kahjuks rohkem ei jõudnud, kuid loodan, et lapsed on nende valminud asjade üle rõõmsad :)

Mina olen küll rõõmus, et lapsed tänu käimasolevale projektile, saavad põnevaid kingitusi. Seda enam, et kõik kingitused on omanäolised ja südamest valmistatud :)

Kahju on vaid sellest, et onkoloogiaosakondades nii palju lapsi ravil on. Lapsevanemana käib jõnks südamest läbi kui ma neile mõtlen. Siiralt loodan, et nad kõik paranevad ja järgmised jõulud veedavad nad rõõmsalt kodus!

Selline oli minu pisike panus.

Tervisi kõigile!

Miks mulle meeldib Haapsalu. Ja kroonprintsi kirjaga rätt.

Ajendatuna tänasest toredast päevast Haapsalus, mõtlesin, et panen lõpuks kirja omad emotsioonid seoses selle linnaga :) Ütlen kohe ära, et Haapsalu on üks mu lemmiklinnadest.

14 aastat tagasi ei teadnud ma Haapsalust suurt midagi. Olin seal üksikud korrad lapsepõlves käinud, kuid igasugused mälestused ses osas olid minimaalsed. Kui ma oma tulevase abikaasaga kohtusin, siis sattusime meie esimesel ühisel suvel kohe paaril korral Haapsallu. Temale oli see väga sümpaatne linn ja vastupidiselt minule oli ta juba koolipõlves seal palju käinud. Vot, ja kui ma 14 aastat tagasi Haapsallu jõudsin, siis haaras mindki selle linna olemus. Esmalt köitsid mind vaiksed ja käänulised kõrvaltänavad, milledes puudus igasugune loogilisus. Kui arvasid, et jõuad ühte kohta, siis jõudsid lõpuks sootuks mujale. Mina, kes ma tegelikult tõeliselt hästi ümbruses orienteerun, sain korduvalt ohhoo elamuse, sest pisikestelt tänavatelt jõudis põnevatesse kohtadesse, kuhu minu arvates tee poleks pidanud viima. Praeguseks on Haapsalu mulle loomulikult palju selgemaks ja loogilisemaks muutunud, aga endiselt meeldib mulle tohutult see, kuidas ühe vee äärest jõuad märkamatult teise äärde :) Ja muidugi panevad ikka ning jälle imetlusest õhkama armsad väikesed puumajad veel mõnusamate aedadega. Täna leidsime päris mitme aia pealt korvikesed õuntega. Viieristis haarasime meiegi korvist paar õuna, mis maitsesid tõeliselt hästi.

Sel suvel jõudsime perega viiel korral Haapsallu. Abikaasa käis töö asjus tegelikult veel mõned korrad rohkem. Mina ja lapsed olime lausa kadedad ta peale noil kordadel, aga mis teha, alati ju pole võimalik kaasa minna. Lisan siia ka pilte tänavusuvisest Haapsalust. Tavaliselt teeme kõigepealt tiiru lossiplatsile ja lapsed poseerivad kahurite peal. See on meil juba aastatepikkune traditsioon :) Kui muidu ei saagi aru, et lapsed kasvanud on, siis neid kahuril tehtud pilte vaadates saame me alati justkui üllatuse osaliseks. Oh kui palju nad kasvanud on! Edasi jätkub kõik samuti väga traditsiooniliselt, traditsioonid on ju nii olulised (eriti lastele). Liigume promenaadile, uurime luigepere tegemisi, lapsed möllavad Aafrika rannas, käime Kuursaalis söömas (sealsed teenindajad on meil ka juba suvega lausa teretuttavateks saanud ;)) ja jalutame vaiksetel kõrvaltänavatel. Aa, ja muidugi Iloni Imedemaad meeldib ka alati külastada. Seal etendatud "Madlike" oli laste jaoks üks suve meeldejäävamaid sündmuseid. Sagedasti astume läbi ka Epp Maria Galeriist.

 Tänasel jalutuskäigul avastasime endise neuroloogilise taastusravikeskuse asemele ehitatud kortermaja ukse kõrvalt õitsvad päevalilled. Nii armas vaatepilt :)

 Tegelikult käisime täna Haapsalus pitsipäeva tõttu, mille üheks osaks oli Helga Rüütli raamatu esitlus uues Pitsikeskuses. Nüüd on mul üks armas käsitööraamat riiulil juures :) 

Tagasiteel koju uurisin raamatut põhjalikult. Imelised pitsikirjad! Aga ega ma ei imesta, sest Haapsalu ilus olemus on ilmselt juba pikalt-pikalt olnud sealsete naiste jaoks suurimaks inspiratsiooniallikaks. Ühesõnaga väärt raamat on riiulis juures ja kindlasti koon sealt nii mõnegi kauni mustri salli sisse.

Kuid veel enne, kui jõudsime tänasele esitlusele, võeti meid turismi infopunktis "rajalt maha". Mulle meeldib alati infopunkte külastada, sest sealt leiab sageli väga huvitavat materjali erinevate piirkondade kohta. Nõnda astusin tänagi tüdrukutega sinna sisse (abikaasa jäi laadamelu uudistama). Tüdrukud uurisid Lotte kaanepildiga Eestimaa tutvustust, kui meie juurde astuti ja paluti, kas lapsed on nõus ühes turistidele mõeldud reklaamklipis osalema. Saime jutule ja selgus, et see reklaam filmitakse seoses kevadel saadud tunnustusega. Nimelt oli kevadel EASis konkurss "Eesti avastamata aarded 2013. Ligipääsetav turism" ja Haapsalu võitis selle. Kui on huvi, siis konkursi kohta saab pisut rohkem lugeda siit. Edasi läks juba väga vahvaks, sest mu abikaasa kuulus juhtumisi tookord konkursi žüriisse ja oli üks hindajatest. Lõpuks juhtuski nõnda, et rääkisime klipi tarbeks perega keset Haapsalu peatänavat, kui tore ning ligipääsetav on Haapsalu ja miks meile see linn meeldib :) Mina, kes ma tegelikult avalikku tähelepanu üldse ei armasta ja alati avalikest esinemistest viilida üritan, sattusin nüüd korraga reklaami sisse ... Aga kuna Haapsalu on tõesti nii armas ja tore, siis jäin ikka lõpuks nõusse.

Äsja sain valmis ka ühe uue räti, mille muster pärineb raamatust "Haapsalu rätt". Kirjaks valisin Kroonprintsi kirjaga rätt 2. Ja kus mujal kui Haapsalus oli sobiv rätt pildile saada. Rätt tuli hiigelsuur, aga jahedal ajal on seda tõesti väga mõnus peale võtta ja ühtlasi meenutada sooja suve.

 Räti tiivasirutus on 240 cm ja kõrgus 110 cm.

Lõng: Rowan Kidsilk Haze, mida kulus 5 tokki.

Varras: 3,5

Tänane päev oli tõesti ülimalt mõnus. Haapsaluga ongi alati nii, et elu saab teise rütmi ja aeg oleks justkui aeglasem. 

Järgmisel aastal on pitsipäev 10. augustil. Nii, et üks uue suve tähtsündmus on juba kalendrisse kirja pandud :)