Õnnis kevadine aeg on käes ja pühadele sobivalt on ilm kaunilt soe :)
Imeline aeg ... akna taga laulavad linnud, päike paistab, lapsed kilkavad rõõmust ja rõduuks on hommikust saadik valla ... päike on oma kiired tuppa sirutanud ja kõik on nii imepärane.
Mulle on alati meeldinud mune värvida looduslike vahenditega. Eks see tule lapsepõlvest, sest siis me värvisime emaga mune alati sibulakoortega. Meie endi tüdrukud on vahel ka muid värve kasutanud, sest lapsed ju tahavad kõike ise katsetada ja sibulakoortega pole nad varasematel aegadel nii suured sõbrad olnud. Omajagu oskusi on ju vaja, et koortega mässata.
Sel aastal otsustasime, et teeme ikkagi ainult looduslike vahenditega. Juhtusin lugema
Umami blogist katsetusi munade värvimise kohta ja üheskoos otsustasime, et proovime ka neist ühe variandi järgi. Lisaks muidugi tavapärased sibulakoored, katsetamiseks ka peterselli ja Koigu lõnga. Tüdrukutele salle kududes selgus, et Koigu roosa toon annab värvi. Mõnest meetrist polnud kahju ja proovimisele läks ka see.
Punase kapsa panin potti ja keetsin nõnda kaua, kui kapsas oli üsna heledaks muutunud. Pott oli tumesinist vett täis.
Seejärel pistsime keedetud munad sinisesse vette (ajaga värvus vesi lillakaks) ja jäime põnevusega hommikut ootama :) Vahepeal olime muidugi uudishimulikud ja tõstsime mune välja. Esimeste tundidega ei toiminud mingeid erilisi muutusi.
Kui hommikul munad välja tõstsime, saime tõesti toreda üllatuse, sest kõik munad olid sinised. Ja mitte ühtlaselt, vaid seal oli täppe ja pilvekesi ... Lastel imestamist ja imetlemist kui palju :)
Täna katsetasime Koigu lõnga ja peterselliga.
Lõng andiski värvi, kuid petersell jäi võrdlemisi tuhm. Munad iseenesest jäid siiski armsad :)
Sibulakoored tegid taas oma töö ja kõik munad said rikkalikult kirjud :)
Rõõmsaid ülestõusmispühi!
