Nii uskumatuna tundub, et 2013 aasta on kohe läbi saamas. Ja ma polegi kõiki oma selle aasta tegemisi veel näidata jõudnud ... Eks ma siis uuel aastal näitan neid vaikselt edasi :)
Kui ma eelmise aasta lõpus mõtlesin, et tahaks uude aastasse mahutada hulga põnevaid tegemisi, siis tõesti nii ka läks. Eesmärk sai täidetud :) Siiski on alati nii, et tahaks veelgi paremini ja veelgi rohkem. Kuid hulgaliselt põnevaid töid ja tegemisi jagus tõesti sellesse aastasse.
Mida ma aga uneski ei osanud arvata ja mis selge välguna mind tabas, oli ettepanek kirjutada amigurumi teemaline raamat. Lugesin tookord toimetaja kirja ja olin kui puuga pähe saanud, järgmisel hetkel hüppasin rõõmust ja kolmandal valdas kohmetus, et kuidas küll mina ja miks ja kas ikka ... olen ma piisavalt võimekas ... Aga ma olen oma olemuselt tegelikult vahel vägagi tundmatus kohas vette hüppaja ja nõnda ka tookord. Kui lumepall juba veerema hakkas, siis ei suutnud enam pidama saada. Praeguseks on kõik vaevad ununenud ja jäänud on siirad rõõmud :)
Lisan siia ka ühe pildi rõõmsast päevast, mil raamatut esitlesime.
Sellesse aastasse mahtus veel hulga toredaid asju ja muidugi ka mitte nii toredaid. Aga minu loomus on pigem positiivne ja halba ei taha ma kunagi meenutada ega endaga kaasas kanda. Üritan seda võimalusel vältida :)
Hulgaliselt uusi kogemusi ja uusi inimesi on küll 2013 mulle toonud. Mõnedest kogemustest õppisin rohkem, teistest vähem, mõnedest inimestest on aasta jooksul saanud minu head sõbrad.
Lapsed on oh kui palju kasvanud ja arukamaks muutunud. Kevadel lugesid joonistähtedes, sügisel otsustasid, et aitab ja korraga hakkasid mõlemad vurinal kirjatähtedes lugema. Seejärel otsustas üks preilna, et 10 piires on igav arvutada, nõudis endale keerukamaid tehteid ja nüüd suudab üleminekuga 100 piires liita. Ja nad pole veel 7 aastasedki! Kõik see on tulnud vabatahtlikult ja nende endi huvist. Ma küll samas vanuses nii asjalik polnud ... Kõik muud huvid ja teadmised on samuti hoopis teisel tasemel kui minul omal ajal. See on nii uskumatu, et pisikesed 2 kg kaaluvad nöpsid on sirgunud juba nii suurteks! Vahel ma küsin endalt, kuhu on jäänud need pisikesed tüdrukud oma väheke pontsakate jalgade-kätega ... Piitspeened on nad nüüd ... Õnneks meeldivad neile endiselt kallistused, väikesed hellitused ja hommikud emme-issi kaisus :) Ja ma ei suuda jätta päevagi vahele ütlemata neile, arvake ära kui palju ma teid armastan või arvake ära, kes teid kõige rohkem armastab :)
Käsitöises liinis avasin lõpuks oma Etsy poe Cuddly and Soft.
Liitusin Pinterestiga ja avastan järjest seda maailma. Põhimõtteliselt ei möödu päevagi, kus ma seal pisut ringi ei vaata või ei pin´i :)
Uus aasta on peagi käes. Kõige rohkem ootan ma sellelt head tervist :) Ja positiivsena mõtlen, et pärast veebruarit ongi kõik palju parem :) Ja teiseks ootan ma endiselt palju rõõmsaid käsitöiseid kogemusi, et mul ikka jätkuks põnevaid mõtteid ...
Ja veel ootan väga ja natuke kardan septembrit, kui Tuulist ja Martast saavad koolilapsed :)
Oh kui palju on oodata, loota ja rõõmustada ...
Soovin teile kõigile ja iseendale ka, alati rõõmsat meelt, toredat aastavahetust ja igati parimat uut aastat!
Väike muusikaline tervitus ka :) Mari Pokinen No näed.
Mari Pokinen on nii minu kui tüdrukute üks suuri lemmikuid, tänagi on pliksid tema plaati kuulanud oma kümme korda.
Kohtumiseni uuel, 2014 aastal!