Thursday, August 25, 2011

Lauake kata end

Nädalapäevad tagasi oli meil tüdrukutega vahva õhtupoolik.
Me tegime süüa ;)
Aga hoopis teisel viisil ... meie toidud valmisid Fimo savist.
Lapsed mõnulesid savi käte vahel keerutades ja tahtsid kõiki värve kohe katsetada. Nii me üha uusi ja uusi pakikesi lahti tegime.
Hiliseks õhtuks olid meil valmis saanud maasikad, võileivad, tordilõik, stritsel, väikesed kaneelirullid ja viinamarjad, mis lõpuks tundusid pigem põldmarjadena.
Täna pildistamiseks kõike taldrikule asetades avastasin, et osad palad on juba jalutama läinud. See on lihtsalt imestama panev, kui kergelt lastel asjad kaovad ... ja vahel veelgi müstilisematest paikadest taas välja ilmuvad ...
Kõikidel nukkudel, karudel ning jänestel on nüüd võimalus istuda lauas ja nautida laste valmistatut ...
 Üllatusin, et tüdrukutel voolimine nii hästi õnnestus. Tordilõik on küll valdavalt minu tehtud, aga ülejäänud asjad on peamiselt laste käe alt tulnud ning minu abi on seal juures väga vähe kasutatud.


Head isu!
Tänan külastamast!

Tuesday, August 23, 2011

Suvised meeleolud

Suvi hakkab mööda saama. Ühes sellega on õige aeg lisada mõned suvised meeleolud :)
Alustame algusest ...
Juuni ja õitsvad kibuvitsad ...
 Suvesoe ja Haapsalu. Igakordne kohustuslik foto jääkaruga :)
 Jaanilõke, mis tuule tõttu pidi peaaegu ära jääma. Õnneks tuul taltus ja saime nautida kaunist jaaniööd :)
 Pärnu vallikraavis on õitseaeg ...
Käes on juuli.
 Mahe suvine õhtu Kabli rannas ...
Saaremaal.
 Traditsiooniks on saanud kivide korjamine Järve rannas. Seda on teinud minu vanemad, mina ja nüüd juba ka minu väikesed preilid. Me leidsime hulga toredaid kivikesi ja neil on nüüd oma koht vaasis laua peal :)
 Nagu ilma lõpp ... Sõrve sääres ...
 Türju pangal õnnekuhjakest moodustamas ...
 Sõber Lennartile rannaparki tutvustamas ...
Otsaga Lätis.
Zvartes kalju Sigulda ja Cesise vahel Amata jõe kaldal. Lapsed küsisid: Kes küll selle kalju ehitas? :D
Imeilus Igate mõis Limbaži lähistel ...
  ... sama mõisa pargis
Juba on august.
Riia Vabaõhumuuseumit külastame kindlasti veel. Suurepärane ja imetlust vääriv koht.
Pärlselja rannas ehitustöödel. Kindlus ja püstkoda lepatriinudele :)
 Lepatriinude ootel uuselamud ;)
 Alatskivil ...
 Mesilane Madis tööhoos ;)
 Augustikuine õiteilu ...
Suvi 2011 kirjutas end sel moel meie albumisse ... Kõik siia ei mahu ...
Toredaid hetki oli kuhjaga, lapsed said esimest korda elus sõita laevaga ja rongiga, näha kõrgeid kaljusid ja pugeda koobastes.

Järgmisel korral jälle käsitöistest tegemistest ;)

Tänan ja toredat augusti jätku!

Sunday, August 21, 2011

Beebitekk

Tänases kaunis päikesepaistes sai pildile heegeldatud beebitekk.
Mustrina kasutasin vanaemaruutu. Varemgi on siin blogis juttu olnud sarnastest tekkidest.  
 Selle teki jaoks heegeldasin 56 ruutu.
Teki suuruseks on ca 82 X 91cm.
Disain: minu emme.
Lõng: Novita Bambino (100% villane/50g/190m)
Kulus: peaaegu 8 tokki loodusvalget ja 1 tokk roosat.
Heegelnõel: 3,5

Nüüd jääb loota, et tekike on just seesugune nagu sooviti :)

Tänan külastamast!

Tuesday, August 16, 2011

Heegeldatud mänguasjad

Meil on kodus selline vahva seltskond. Õnneks on nad päevasel ajal vagurad ning valmis kenasti ka poseerima :) Lapsed ütlevad, et öösel pidavat nad ringi möllama :D
 Päris vaikselt ikkagi pildistada ei saa ... vahepeal on ju vaja salajuttu ajada ...
 Märksa rahulikumad on jänesed ... ilmselt on nad öisest ringi kalpsamisest ikka veel väsinud ...
 ... aga ei ... juba seavad ka jänkukesed end minekule ...
Disain: minu
Lõng: Drops Safran (100% egiptuse puuvill)
Heegelnõel: 2,5 ja 3,5
Jänesed on ca 47cm pikad (koos kõrvadega).
Nukukeste pikkus on ca 25cm.

Rõõmsat suve jätku :)

Friday, August 12, 2011

Karu Lillekäpp ja Tartu Mänguasjamuuseum

Mõnda aega on siin blogis valitsenud vaikus. Ma ikka kogu aeg teen midagi, aga suvel olen meelsamini siiski õues ja seetõttu on ka blogimine unarusse jäänud.
Käisime Tartus külas karu Lillekäpal. See reis oli meil plaani võetud juba kevadel ja nüüd lõpuks sai teoks. Mõlemal lapsel on praeguseks olemas ka oma Lillekäpp. Esimesest sõbrakesest oli juttu siin.
Ja siin on näha mõlema lapse karud ...
 Sellel pildil poseerib toredasti viimati valminud karu Lillekäpp ...
Tartu Mänguasjamuuseum oli väga sümpaatne ja armas koht. Meie laste lemmikraamat on endiselt "Karu Lillekäpa töö-ööd" ja kõiki raamatust tuttavaid tegelasi oli suur huvi näha. Kahjuks tegi muuseumitöötaja pileteid müües saatusliku vea, pärides, kas lapsed soovivad minna ka mängutuppa. Sellega oli kogu huvi mänguasjade vastu pühitud ja edasine eesmärk oli võimalikult kiirelt jõuda mängutuppa. Muidugi ei andnud me lihtsalt alla ja vaatasime eelnevalt kõik mänguasjad üle. Küll aga oli vaja lapsi ohtralt motiveerida ja keelitada. Lõpuks mängutuppa jõudes avastasid tüdrukud, et seal pole hoopiski midagi huvitavat. Peamiselt oli mängutuba minu hinnangul  mõeldud paari aastastele lastele. Meie mõni aasta vanematele tegelastele ei olnud seal kuigi palju huvitavat. Koduteel arutasid tüdrukud, et mõnda raamatust tuttavaks saanud tegelast nad ei näinudki. Üheskoos leppisime kokku, et järgmisel korral pöörame tähelepanu ainult muuseumiosale ja mängutoa jätame kõrvale. Aga muuseum tasub külastamist, pakkub avastamisrõõmu nii pisikestele kui suurtele :)
Karu Lillekäpa leidsime muuseumist ka üles. Tundis end teiste karude hulgas väga mõnusalt.

Tänan külastamast ja sõna jätmast!

Tuesday, August 2, 2011

Rõõmus elevandipreili

Täna tuleb teie ette kelmikas elevandipreili ...
 Lisaks erksale toonile on tal ka põnevalt kirju jalg ...
 ... ja suur lugemis- ning käsitööhuviline on ta ka  ... leidsin ta Lõngastuudios käsitööalast kirjandust uudistamas :)
Elevandike on ca 15cm kõrge ja 22cm pikk.´
Disain: minu enda.
Lõng: Drops Safran (100% egiptuse puuvillane)
Heegelnõel: 3,5

Ilusat augustikuud!

Monday, August 1, 2011

Võrumaa ...

Seda lugu on pisut keeruline kirjutada (eriti kuna ma pole suur kirjutaja) ... ja see pole ainult minu lugu. Õigupoolest pole see üldse minu lugu. See on meie lugu.

Mul on tugevad seosed Võrumaaga, just selle endisaegse ja Vana Võrumaaga :) Kogu mu isapoolne suguvõsa pärineb sealt ja seetõttu on kogu Võrumaa eriliselt südamelähedane. Kahjuks ma ei satu sinna eriti tihti, see-eest on käikudel alati oma mõte ja kindel rada. Ja alati poevad mõttetesse ka rasked ajad, millest ma nii palju kuulnud olen ... ajad, mil sõda ja küüditamised pillutasid inimesi siia-sinna. Minu vanaisa ja vanaema jõudsid küüditamise ja kulakuks tembeldamise hirmus lõpuks pakku nö Eestimaa Siberisse. Ilmselt ei saanud nad sellest üle elu lõpuni, oli ikka kole küll ära tulla oma kaunilt Võrumaalt Piusa kallastelt soode ja rabade keskele ...

Aga Võrumaa on ilus, lõbusalt mägine ja seal on alati tore olla :) Mulle on tähtis, et me oma juuri mäletame, teame üht-teist oma esivanematest ja neile olulistest paikadest. Ja nüüd on meie lapsed ka osakest Võrumaast kogenud, on ju nendeski pisut võrokest :)
Mõned pildikesed meie rännakust ...
Teel Hinni kanjonisse ...
 Hinni kanjon, väga põnev ja lastele sügava mulje jätnud paik ...
 Teel Vastseliinasse. Pildistasin auto aknast ja seetõttu on pilt udune.
Vastseliina surnuaia väraval on kiri "Tulge tagasi inimese lapsed". Minu arvates mitmetähenduslik ütlus, millest üks osa võiks tähendada: Ärge unustage möödunut. Teadke oma esivanemaid. Mina tean ja leian nad alati üles :)
 Vaade Vastseliina linnusest ...
 Linnuses on endiselt elu ... kured ...
 Piusa karjäär ...
Piusa koobastes käisime ka. Laste mängude hulgas on nüüd ka koopamäng. St, et mänguasjad pakitakse soojadesse riietesse ja minnaks väga külma koopasse :) Oli tõesti külm (+4) ja pikalt seal olla ei tahtnud. Karjääris said lapsed imetleda Piusa erilist liiva, ehitada liivalossi ja avastada, et liival on nii erinevad värvid ... valgest punaseni.
Lisaks on mul nüüd kodus kaunis vaagen, mille soetasin Piusa koobaste lähedalt Savikojast.

Mulle meeldib mõelda, et pool minust pärineb imeilusalt Võrumaalt :)

LinkWithin

Related Posts with Thumbnails