Mõtlesin küll kinnaste kudumises pausi teha ja panin kampsunigi vardale, kuid ikka tulid taas kindad vahele. Sel korral kudusin kahekordsed labakud. Sisemine kiht on kootud pehme meriinovillasega ja pealmine kiht peenikese alpakavillaga. Praegu tundub, et soojust ja pehmust on neis omajagu.
Tegelikult sai nende kinnaste lugu alguse hoopis mütsist, mis mulle asu ei andnud. Nimelt hakkasin vist juba augustis kuduma üht kahekihilist mütsi Inga Torimi raamatust "Mütsid ilukuduja vardalt". Idee oli väga tore ja meeldis. Müts jällegi ei olnud päris minulik ja kuigi kudusin ta lõpuni valmis, pettusin selles siiski pisut. Mitte üldse Inga õpetuse pärast, vaid just seetõttu, et müts ise kuidagi ei sobitunud minuga. Aga idee oli tore ja jäi "kummitama" ning mõtlesin, et katsun selle hoopis kinnastesse vormida. Viimastega läkski toredasti ja lapsed on nüüd väheke edevamate ja pidulikemate kinnaste võrra rikkamad :)
Esimesed kindad kudusin Tuulile ...
Teise paari kudusin Martale ...
Kudumisega ei läinud kõik kohe alguses "libedalt". Alumine meriinovillane kiht on kootud 2,5 mm varrastega. Pealmise kihi jaoks võtsin algul 3 mm vardad ja kude jäi ikkagi väga auguline, üldse ei meeldinud. Seejärel katsetasin 2,5 mm vardaid ja tulemus ei olnud sugugi parem. Lõpuks tulid mängu 1,75 mm vardad ning nendega jäin lõpuks tulemusega rahule :) Silmuste arv mõlemal kihil on täpselt sama.
Mustrid pärinevad Haapsalu salli mustrite hulgast.
Päikeserikast oktoobrit!
Ma ei julgegi enam lubada, et järgmisena jälle kindaid ei näita ...