Karupükstest kampsuniks

Vot selline tore lugu oligi, karupükstest sai kampsun. Tüdrukute hallid karupüksid jäid talvega väikeseks, ometi oli lõng niivõrd hästi säilinud ja nõnda tekkiski mõte püksid üles harutada. Harutamise käigus mõtlesin, et sellest saaks päris mõnusa kampsuni. Kuna villasele lisaks sisaldab lõng polüamiidi, siis saan seda kanda ilmselt pikalt :) Hall on ju selline universaalne värv, mis paljude asjadega sobib.

Ka sel korral kudusin ülevalt alla ühes tükis ja ilma õmblusteta. Raglaani kudusin seekord natuke põnevamalt, muster ise on lihtne ja igapäevane.

Vahepeal on valminud veel mõned kampsunid, boolero ja tulekul ka kindapaarid. Seega pole muud, kui need pildile püüda ja teilegi näidata. Seniks mõnusat suve jätku!

Sinised variatsioonid

Me tegime seda jälle ehk et veetsime jaanilaupäeva rabas :) Ilusa ilmaga vaieldamatult üks mõnusamaid kohti.

Ühtlasi sain lõpuks pildile ühe jaki-boolero. Kootud mõttega, et seda saan kanda nii mina kui ka tütred. Seekord sain inspiratsiooni ajakirja Käsitöö 2015 kevadnumbrist. Seal oli õpetus palmikute ja pitsiga jaki kohta (autor Ruta Tännav). Mina küll muutsin veidi nii mustrit kui teostust, ent välja näeb jakk siiski sarnane ajakirjas olevaga. Kuna mulle väga õmblused ei meeldi, siis eelistan alati ühes tükis kudumist ja nii läks ka seekord. Õlaõmbluste asemel kasutasin silmamist ning käiste jaoks noppisin silmused üles. Minu jaoks on tegemist pigem booleroga, lastele jällegi jakiga.

Nüüd ka mõned eile rabas tehtud fotod.

 Lõng: Malabrigo Arroyo (100 g / 306 m / 100% meriinovillane). Värv: Reflecting Pool

Varras: 3,5 mm

Vahepeal on veelgi kudumeid valminud, loodan needki pildid lähiajal teieni tuua :)

Ilusat jaanipäeva!

Hallid variatsioonid

Kes on minu Facebooki kontot jälginud, teab paarist uuest kampsunist. Piltide laadimine on aga viibinud. Nüüd lõpuks on ühest valminud jakist ka fotod olemas ja saan siinkohal neid näidata.

Tegemist on sooja meriinovillase kampsuniga, millel lihtsad rombimustrid. Töö on kootud ülevalt alla ning suhteliselt vabal käel. Ei midagi keerukat. Muster on leitud ühest vanast saksakeelsest mustrilehest, mis pärineb aastast1989. Mul on kaks samal aastal ilmunud mustrivihikut, kust ikka ja jälle meelepäraseid mustreid leian, mida oma töödesse kududa. 

Käesolev kardigan on kootud Malabrigo Rios lõngast (100 % meriinovill; 192 m), Pearl Ten tooniga. Lõngas sisalduvad hallikad toonid ja vahepeal viskab sisse ka lillakat. Malabrigo lõngad on kindlalt ühed mu lemmikud :)

Järgmisena saan ehk näidata ka teist valminud kampsunit. Veel on pildistamise järjekorda ootamas boolero ja hetkel on pooleli üks sinistes toonides kampsun.

Lepatriinu tuunika

Mõnusalt soe kevad tingib ka õhulisemad kudumid :)

Hiljuti valmis puuvillane tuunika, kuhu sisse sain ära punuda mitmed oranžid lõngad. Seekord valisin tuunika mustri Garnstudio lehelt. Leidsin sealt toreda topi, mille enda jaoks tuunikaks kohandasin. Mõtlesin just sellele, et oleks üks mugav riideese ... hea jalutada, hea rattaga sõita, hea tööl käia jne. 

Lõng: Drops Safran (100% Egiptuse puuvillane;160 m)

Vardad: 3 mm

Nüüd võiks soe kevad sujuvalt soojaks suveks üle minna :) 

Kootud pitskleit

Mul oli juba ammu plaanis tüdrukutele tantsuvõistlusteks kleit kududa, ent ikka tuli midagi vahele ja kleidi kudumine lükkus aina edasi. Kui möödunud aastal Siiri Reimann´ilt "Koome pitsilise kleidi" (Saara, 2018) ilmus, siis oli asi otsustatud :) Veebruaris sai kleit valmis ning ootas oma aega kuni eilseni, mil linetantsu Eesti meistrivõistlused toimusid.

Siiri Reimanni raamat on väga asjalik ja õpetlik, saab palju häid ideid ja mõtteid kleitide kudumiseks.  Samuti on seal toodud mõned imeilusad mustrid kleitide kudumiseks. Ühte neist kasutasin isegi. Arusaadavalt on mul plaanis kududa veelgi kleite, sest kui oled juba sõrme andnud, siis ... Ja kui ühel tütrel juba on tantsukleit, siis ei saa teine ju ilma jääda :)

 Alustuseks oli vardal üle 500 silmuse ja esimeste ridade kudumine võttis omajagu aega. Samas oli kõik see nii põnev, et mõtted olid kogu aeg kleidi juures :)

Kudumisel kasutasin Haapsalu salli lõnga 30/2. Õhuline kleit kaalub 134 grammi.

Ilusat kevadet!

Kevadroheline paarislehekiri

Mul käivad asjad tihti paari kaupa :) Kui aasta esimeseks tööks oli pluus, siis ka teine töö on sama. Muster on muidugi erinev ;) Vähemalt on suveks mõnusad puuvillased topid olemas!

Mustriks on seekord paarislehekiri raamatust "Haapsalu sall". Top on kootud nö. vabal käel, nõnda kuis endale kõige toredam tundus.

Nüüd pole muud, kui sooja kevadet ja veel soojemat suve oodata :)Pluusi kudumisel kasutasin Egiptuse puuvillast lõnga ning selga sobib see suurusele XS.

Järgmiseks näitan juba palju suuremat tööd. Koon hetkel hingevärinal ja edenemine on aeglane, sest vardal on üle 500 silmuse.

Veinipunane pajulehekiri

Ilusat uut (käsitöö)aastat!

Mulle meeldib end uude aastasse kududa :) See on juba traditsiooniks saanud, et aasta viimastel päevadel võtan varrastele mõne uue töö ja loodan sellega uue aasta esimestel päevadel ka valmis saada. Nõnda oli selgi korral. Varrastele sai veinipunane puuvillane lõng ja eile õhtul lõpetasin kudumise. Nüüd on töö ka viimistletud ja pildilegi püütud.

 Kudusin taas ülevalt alla ja ühes tükis. Mustriks on seekord pajulehekiri ja ebatüüpiliselt on mustrit seljal rohkem kui ees :)

Lõnga valisin kodus olemasolevate puuvillaste hulgast, on mõnusalt pehme ja hea kanda soojal ajal (kui see kunagi taas tuleb).

Uute kudumisteni!

Spiraalrombid

Viimases postituses mainisin, et üks kampsun on valmis saanud ja ehk õnnestub see ka enne aastalõppu pildile saada. Nii õnneks ka läks ja nüüd on kõik aasta jooksul valminud tööd ikkagi pildile saanud :)

Suvel kudusin endale kampsuni. Nüüd sai samalaadne kampsun valmis ka lapsele. Tema oma on kootud kahe lõngaga. Õpetus endiselt Anna Verschiki raamatust "Õmlusteta kudumine". Natuke küll muudetud, et oleks lapsele sobivam, ent laias laastus ikkagi järgitud õpetust :)

Pilte ka ...

Lõngad mõnusad alpaka- ja meriinovillased. Laps rahul ja õnnelik :)

Siinkohal soovin kõigile head aastalõppu ning kohtumiseni uuel 2019. aastal. Rõõmsat aastavahetust!

Tervitab jõulupõrsas

Enne jõule ilmus palju toredaid raamatuid, milledest mõne soetamine mulle tähtis tundus. Üks neist oli "Musterloomad", autoriteks Anu Raud, Anu Kotli ja Kotomi Hayashi ning teine "Kadri-Katariina" Enn Säde sulest.

Tänu esimesele proovisin ära kirjatud mustris loomakese kudumise ja valmis meie väike nimetu jõulupõrsas :) 

 Et meie pere suurte lugejatega sammu pidada, sättis põrsaski ennast laste jõulukinkide otsa. Küllap temastki üks lugeja tuleb :D 

Täitsa vahva oli seesugust toredat isendit kududa. Muidugi on raamatus hulgaliselt paeluvaid mustreid veelgi vahvamate tegelastega :) Hea võimalus ära kududa kinnastest jäänud lõngajupid.

Teine, minu jaoks väga suure emotsionaalse väärtusega raamat oli Enn Säde "Kadri-Katariina". Raamatus kõneleb autor ühe Pärnu tänava ja selle inimeste (kaasaarvatud enda) loo läbi aastate. Ja muidugi ei piirdu lugu ainult tänavaga, vaid viib meid ka sellest kaugemale. Peamiselt on juttu II maailmasõja aegadest ning aastatest enne ja pärast seda. Minu lapsepõlv möödus samal tänaval 80-ndatel. Minu ema aga on autori kaasaegne ning meie perekonnalugu on Kadri tänavaga tihedalt seotud. Raamatust leidsin lõigukese oma vanaisast ja vaarisast ning sellestki, kuidas mu ristiema aeda vene lennuk kukkus. Seega viis raamat mind rändama ajas tagasi. Kõndisin mõttes läbi raamatus juttu olnud majadest ja nende inimestest, kelledest nii mõnedegi nimed tuttavad olid. 

Kummaline, just praegu tunnen end kõndivat samal tänaval, loendades lompe, mis mu igapäevasele kooliteele jäävad. Ema on öelnud, et lompidesse astuda ei tohi ja mööda astuda on pea võimatu, sest neid on loendamatul hulgal. Kõndides saavad jalad ikkagi päris poriseks. Sügiseti porisel ja suviti tolmaval kruusateel sai kõndida veel 1989. aastal, siis lõpuks tuli meie tänavale asfalt :)

Selline meenutus 2018. aasta lõpuks :)

Vannitoas kuivab hetkel enne jõule valminud kampsun. Ehk jõuan sellegi blogisse enne aastalõppu riputada :) Lugejad-tüdrukud seadsid juba sel aastal loetud raamatud pingeritta, kel huvi, saab siit kaeda. 

Piparkoogid

Me pole mitte kunagi alustanud piparkookide küpsetamist enne advendiaja algust. See on ikka alati olnud jõuluaja sissejuhatuseks. Seekord aga tuli tahtmine katsetada piparkoogitaigna tegemist. Eile tegime taigna ning täna ei saanud ju muidu, kui pidi ära proovima, kuidas see välja tuli :D

Siiani on ikka mul ema taigna teinud ja meie oleme lastega küpsetanud. Ent katsetada on ju endalgi huvitav :)

Sulatasin 2,5 dl suhkrusiirupi sisse 150 gr võid. Lisasin 2 tl piparkoogimaitseainet ja segasin ühtlaseks massiks. Teise anumasse mõõtsin valmis 500 gr tatrajahu, segasin hulka 1 tl söögisoodat ja veidi soola. Lisasin veel ka metsapähklijahu veidike. Jahu lisasin vedelale osale järk-järgult. Viimase osa sõtkusin taignasse. Edasi mässisin taigna toidukilesse ja seisis ööpäeva külmkapis. Sellest kogusest saime umbes 1 kg piparkoogitainast. Piparkoogid ise tulid mõnusasti krõmpsuvad :)

Südametega pitskleit

Südametega kleidil on juba päris pikk lugu. Umbes aasta tagasi hakkasin kleite kuduma ja ühe sain peagi lapse kiidusõnade taustal valmis. Teisegi kleidi kudumine edenes kiirelt kuni teha jäid veel käised. Kui hakkasin kleiti järjekordselt lapsele proovima, põlgas ta selle korraga ära. Polevat ikka päris tema kleit. Nõnda jäigi kleidi kudumine katki kuni paar nädalat tagasi selle uuesti kapist välja võtsin. Proovisime kleiti uuesti ja nagu võluväel oli kleit just selline nagu piigale meeldib :) Polnudki muud, kui käised külge kududa ja voila, laps oligi õnnelik!

Ainult aasta läkski ...

Kleidi idee pärineb ajakirja Käsitöö 2014. aasta suvenumbrist, kust leidsin kauni pika pitsilise kleidi rohkete südametega. Selle autoriks oli Marge Heeringas. Mustrid ja silmuste arvud said lapse kleidile sobivaks muudetud. Lõngaks Egiptuse puuvillane ja vardad nr 3.

Roosinupukirjaga rätt / Rosebud shawl

Üha enam köidavad mind Haapsalu pitsilised mustrid. Nii, et kui kevadroheline kleit oli valmis saanud, võtsin käsile samast lõngast räti kudumise. Mustri valisin Siiri Reimanni raamatust "Siiri rätid" (Saara kirjastus, 2017). Roosinupukiri tundus just õige valik kaunile rohelisele lõngale.

Rätt on kootud mõeldes ühele konkreetsele noorele daamile. Nüüd, kus olen saanud kingituse talle edastada, saan ka siin mõningaid fotosid näidata :)

Fotode tegemise päeval tormas ja vahutas kodune meri õige marult, ent rätt püsis tuulte kiuste ilusasti omal kohal ega liikunud millimeetritki :)

Räti tiivasirutus on 165 cm, kõrgus 81 cm ning küljed 110 cm.

Ja kuigi november võtab üha hallimaid toone ning päevavalgust jääb üha vähemaks, siis ongi just paras kududa rõõmsavärvilisi esemeid. Aitab natukenegi "elu" tuua halli argipäeva :)

Veel mütse

Mütse pole kunagi liiga palju :)

Kudusin lastele veel mõned mütsid. Samast alpakavillasest lõngast said lisaks ka ühed labakindad. Alpakavillale lisaks jookseb mütside juures peenike siidi-mohäärilõng. Ikka selleks, et peakatted veelgi soojemad ning pehmemad oleksid :)

 Mütsidega jätkan veelgi. Vahelduseks nii mõnus midagi kiiremini valmivat teha :) Samas on ka mõtteid suuremate esemete osas :) 

Ilusat novembrit! Pimedatel õhtutel on nii mõnus küünlaid põletada :)

Mütsid

Ilmad muutuvad järjest jahedamaks ja sellega seoses vajas meie pere taas uusi mütse. Kolm mütsi said juba valmis, mõned peaks veel kuduma :) Seekord kasutasin mitmeid häid lõngu, nii alpaka- kui meriinovillast, sekka ka siidi-mohääri. Said mõnusalt pehmed ja soojad. Mustrid ja tegumoed on vardast tulnud täpselt nõnda, kuidas õige ja hää tundus :)

 Lapsed on ka vahepeal tublid olnud. Kooli käsitöötunnid on inspireerivad ning kui põhisilmused selgeks õpitud, on juba tore mõni suurem asi ette võtta. Klõpsa siia ja näed, mida lapsed heegeldasid.

Kevadroheline kleit /Spring Green dress

Olen kogu septembri kudunud rõõmsat kevadrohelist kleiti. Sel meeletul tormipäeval möödunud kolmapäeval sain asjaga lõpuks nii kaugele, et võisin kleiti viimistlema hakata. 

Sel korral osutus kõige keerulisemaks mustrivalik. Tohutu raske on valida kõikide kaunite mustrite hulgast! Teha tahaks ju enamusi neist, ent midagi peab jääma järgmisteks kordadeks. Seekord kudusin kleidi sisse Siiri rätiraamatust lembelillekirja, Helga Rüütli raamatust vöökirja ning ülaossa napsasin ühtteist Haapsalu rätiraamatust. 

Lõnga kulus 120 grammi ringis ja kleit sobib kandmiseks S suurusele.

 Viimasel ajal olen saanud endale mitu toredat fotograafi, kes üha asjalikumaks muutuvad ja päris huvitavaid pilte teha suudavad :) (Loe: väikesed lapsed kasvavad suureks)

 Kaunist kevadrohelist lõnga jäi veel alleski, nõnda koon sellest nüüd salli :)

Helget sügist!