Kevadroheline kleit /Spring Green dress

Olen kogu septembri kudunud rõõmsat kevadrohelist kleiti. Sel meeletul tormipäeval möödunud kolmapäeval sain asjaga lõpuks nii kaugele, et võisin kleiti viimistlema hakata. 

Sel korral osutus kõige keerulisemaks mustrivalik. Tohutu raske on valida kõikide kaunite mustrite hulgast! Teha tahaks ju enamusi neist, ent midagi peab jääma järgmisteks kordadeks. Seekord kudusin kleidi sisse Siiri rätiraamatust lembelillekirja, Helga Rüütli raamatust vöökirja ning ülaossa napsasin ühtteist Haapsalu rätiraamatust. 

Lõnga kulus 120 grammi ringis ja kleit sobib kandmiseks S suurusele.

 Viimasel ajal olen saanud endale mitu toredat fotograafi, kes üha asjalikumaks muutuvad ja päris huvitavaid pilte teha suudavad :) (Loe: väikesed lapsed kasvavad suureks)

 Kaunist kevadrohelist lõnga jäi veel alleski, nõnda koon sellest nüüd salli :)

Helget sügist!

Komplekt beebile ja Unetudu

Mäletate veel raamatut "Hingesoojad kudumid beebidele ja väikelastele"? Raamatusse koondasin hea hulga kudumeid, mida mõnus emmedel-vanaemadel väikestele ilmakodanikele teha. Sel suvel sain isegi taas mustreid meenutada ning lisaks ka ühe Unetudu heegeldada. 

Komplekt on kootud meriinovillasest lõngast ja Unetudu tavapäraselt Egiptuse puuvillasest. 

Nüüd, kus ilmateates ähvardatakse jahendamate ilmadega, ongi varsti aeg lastele soojemad püksid jalga tõmmata ning mütsid pähe :)

Cool Fire - uus versioon vanast

Kampsunid jäävad üha väikeseks ja need 3 aastat tagasi valminud kampsunid harutasin nüüd üles. Olid teised lootusetult pisikeseks jäänud. Lõng oli ilusasti säilinud ja saigi sellest uue kardigani kududa. Seekord kasutasin erinevaid mustreid. Esiosa on lihtsam ja tagasihoidlikum. Tagaossa ja käistesse on sisse kootud hulgaliselt palmikuid. Uus kardigan paistab õnneks ka meeldivat :) Ega nüüdsel ajal enam nii lihtsalt saa, kui varem. Praegu on piigadel väga konkreetsed omad soovid ja neist mööda vaadata pole mõtet, sest sel juhul jääksid kampsunid lihtsalt seisma :D Õnneks võetakse häid soovitusi siiski teataval määral kuulda :)

 Kardigan on kootud ühes tükis ülevalt alla. Nõnda meeldib mulle ikka kõige enam kududa :)

 Mustrid on võetud ühest vanast 1989. aasta kudumisajakirjast.

Mõnusat septembrit! Küll on tore, et ilmad on endiselt soojad :)

Triibik 2

Teate seda tunnet, kui kood ja kood ning otsa ei paista? Mul on viimasel ajal nii, kui koon tüdrukute kampsunitele käiseid. Ja oi kui tüütu see on! See on meeletu, kuidas lapsed viimasel ajal kasvavad. Alles eile olid nad ju veel pisikesed! Nüüd on meil pikkusevahe õige väikeseks kahanenud ja ilmselt olen ma varsti meie pere kõige lühem inimene.

Nüüd siiski valminud kampsunist. Õigupoolest sai teine juba mõnda aega tagasi valmis, ent soojal suvepäeval ju ei kipu villast kampsunit pildistamiseks selga tõmbama :)

Käesolev kampsuni jaoks on lõng harutatud sellest varem valminud kampsunist. Lõngad polnud topilised ja ses mõttes kenasti säilinud vaatamata rohkele kandmisele. Küll aga tegi kurvaks kui palju värvi andis kaunis Koigu lillakas lõng :( Nüüd on see oluliselt tuhmim kui algkujul. Kandmist see muidugi ei sega :)

Kampsun on lihtne raglaanlõikeline, kootud ülevalt alla. Ainukeseks väikeseks edevuseks ongi raglaanidel olev pitsiline muster ja veel väiksem muster külgedel.

Praegu on käsil kampsun, kus edevust pitsiliste mustrite osas on märksa rohkem. Kui ma need lõputuna tunduvad käised valmis saan, siis näitan siingi :)

Mõnusat augustikuu jätku!

Sinine suvetaevas ja südamed - pitskleit

Kaunist taasiseseisvumispäeva!

Ilm on täna küll nutune, ent kook lõhnab laual ja peagi on pidulik perekeskne lõunasöök valmimas. 

Nii on hea olla ja vahetpidamata kallav vihm ei muuda olemist sugugi kehvemaks :)

Talvel kudusin tütrele uue pitskleidi, mis oma nime sai kauni sinise värvi ja mustris olevate südamete järgi. Kleit sai kiirelt valmis, ent puudus sobiv aluskleit. Nõnda seisis valminud kleit õnnetult kapis kuni lõpuks leidsin ka lapsele sobiva aluskleidi :) 

Kleidi idee sain ajakirja Käsitöö 2014 aasta suvenumbrist, kus oli väga kaunis Marge Heeringas´e kootud pikk pitskleit. Muutsin mustrid ja silmuste arvud lapsele sobivaks ja nõnda ta südamerikkaks kujuneski :) Kleidi allääres on nupudki sisse kootud, üleval mitte.

 Kuigi suvi sammub armutult sügise poole, saab kleiti vast veel mõnda aega kanda. Seda enam, et pikkust on sel omajagu :)

Kasutasin puuvillast lõnga ja vardaid nr 3. 

Rõõmsat päeva!

Rukkililled ja lehed - pitskleit

Enne viimati näidatud pärnapuukirjaga kleiti kudusin tegelikult ühe veel. Kleit on kootud lõngast, mis sisaldab ühtviisi nii siidi kui meriinovilla. Selgi korral leidsin mustrid Haapsalu sallide imepäraste pitside hulgast. Valituks osutusid üks lehekirjadest ja rukkilille motiiv. Paraku oli sellegi kleidi teostamiseks ohtlikult vähe lõnga, mistõttu jäid ära lehemustris olevad nupud. Ja õigesti tegin, sest lõngast jäi alles üks imepisike kerake. 

 Kleit on tõesti kerge, kaaludes vaid 132 grammi. Nüüd, kus ilmad enam meeletult kuumad pole, on sellega väga mõnus ringi hõljuda :)

Praegu on kleitide kudumises väike paus, kuigi hirmasti kripeldab üks mõte ja nõuab teostamist :)

Ent hetkel tuleb kududa lastele kampsuneid, sest paraku koputab sügis juba uksele ja kasvueas lastele jäävad kampsikud järjest väikeseks.

Kohtumisteni :)

Pärnapuukirjaga kleit / Lime Tree dress

Suvi lendab linnutiivul. Mul on vahepeal valmis saanud mitu uut eset, kuid pildile püüdmiseks pole lihtsalt mahti olnud. Ja muidugi on seganud ka liialt soojad suveilmad. No lihtsalt ei taha endale mõnd villast asja selga tõmmata, kui päike kõrvetab ja kuuma on oi-oi kui palju. Ent mulle kogu see kuumus tegelikult sobib paremini kui jahedad ja ebamäärased ilmad.

Ühesõnaga eile jõudsin sinnani, et nüüd küll pildistaks. Aga võta näpust, vihmahood ega tuul ei näidanud õhtuni vaibumise märke ja seetõttu pildistasin lõpuks toas. Kui ilm hommikul rahunes, siis  sain õueski mõned toredad klõpsud teha. 

 Kudusin peenikesest alpakavillasest lõngast. Valminud kleit kaalub 147 grammi ja sobib suurusele S.

 

 Mustri valisin Siiri Reimanni raamatust "Siiri rätid" (Saara Kirjastus, 2017). Otsustasin pärnapuukirja kasuks, mida olen tegelikult varemgi laste kleitidesse kudunud. Lisaks on pärnapuu tippudesse sisse kootud õrnad ja tagasihoidlikud pärlid. Siiri loodud rätikirjal on ka rikkalikult nuppe sees, kuid need olin sunnitud ära jätma. Vaatasin, et lõngast ei pruugi välja tulla ja nii sündiski nuppudeta kleit.

Järgmisel korral kirjutan juba ühest teisest pitsilisest kleidist :) Paistab, et mulle on hakanud kleitide kudumine meeldima :)

Puhkuse lõpetuseks sobib ka üks viide meie pere suvisele reisile. Küll on hea kui lapsed võtavad kätte ja kirjutavad ise meeleolud üles! Kui soovid sellest lugeda, klõpsa siia :)

Mõnusat suve jätku!

Pajulehekleit

Ühel ilusal kevadpäeval tuli mõte kududa endale kleit. Olen ju varemgi kleite kudunud, ent endale pole siiani tahtnud (loe: julgusest oli puudu) teha. Nüüd tuli tahtmine (loe: võtsin julguse kokku) ja tegin mõtte teoks. Mustri valisin raamatust "Haapsalu sall". Silma jäi pajulehekiri, mis tundus helelilla lõnga juurde armsasti sobilik. Muus osas on kõik omalooming ja tegin nii kuis endale sobiv tundus :)

Täna oli lõpuks ka suve moodi ilm ja sain kleidist mõned klõpsud meie kodulähedasel uuel jalgteel :)

 Oli mõnus kudumine ja nautisin seda väga :) Kohe niiväga, et panin uue kleidi varrastele ;)

Pajulehekleit on puuvillane ja kootud vardaga nr 3.

Loodame, et suvi ikka jätkub ja sooja tuleb juurde :)

Head jaanipäeva!

Kaunist jaaniaega!

Küll on tore, et suured tuuled - tormid eilseks jaanilaupäevaks vaibusid ja pakkusid idüllilist jaaniõhtut :)

Siinkohal ongi sobivad mõned klõpsud eilsest õhtust, kuid ilma jaanituleta :)

 Ma tõesti naudin pikki valgeid õhtuid, kui peaaegu üldse ei lähegi pimedaks :) 

Rõõmsat suve!

Flora

Aprilli lõpus hakkasin kuduma üht mõnusat kampsikut. Meeldis just selle lõnga eriline toon ja silme ette kerkis hõlmik. Kudusin tasapisi muude toimetuste kõrvalt ja paar päeva tagasi sain lõpuks valmis.

Seekord kasutasin Anna Veschiki õpetust raamatust "Õmblusteta kudumine". Õpetus on nimega Spiraalrombid. Üks pildike ka :) Lõnga värvus on veidi kapriisne ja seda päris õiget tooni pildile ei saanudki.

Lõng: Drops Flora (65% villane 35% alpaka /50g/210m)

Kulus 4,5 tokki

Varras 3

Nüüd lõpetan üht laste kampsunit :)

Kooli heategevuslaadale

Tüdrukute koolis toimus täna heategevuslaat koolivenna toetuseks haigusest paranemise teel. Meie peregi toetas üritust 11 heegeldatud mõmmiku müüki panekuga. Ja kuigi algul oli tunne, et hea kui pooled müüdud saab, siis tegelikkuses olid mõmmikud otsas tunniga. Kokku said tüdrukud heategevuseks annetada  kogu mõmmikute müügist saadud tulu ja seda oli tervelt 165 euro jagu :)  Aitäh kõigile, kes hoolisid ja toetasid! Koolipere oli ühtne ja nii-nii palju toredaid asju oli müüki toodud. Loodan, et tulemuseks kogunes kenake summa :)

Siin nüüd näha ka meie mõmmikud, kellest fotol on näha 10 kirevat ja sõbralikku tegelast.

Hooligem ja hoidkem!

Emadepäev :)

Imeline nurmenukuaeg on taas käes, mu lemmikaeg kevadel :) Ma ei mäletagi, millal kujunes traditsioon korjata emadepäeval oma emmele nurmenukke. Ilmselt olin siis 6. või 7. klassis. Ja nõnda ongi kujunenud, et minu ema saab emadepäevaks (mis ühtib vahel ka tema sünnipäevaga) alati nurmenuku kimbu. 

Kui traditsioon alguse sai, siis tegime seda sõbrannadega koos ja enamasti kules meie tee Sauga jõe kaldal. Tol ajal oli seal kõik suhteliselt metsik ja nurmenukke oli ikka meeletutes kogustes.

Nüüd käime perega oma lemmikpaigas nurmenukul ja kui hästi läheb, saavad lapsed samal ajal ka jalad esimest korda merevette pista :) Täna läks hästi, jalad said vette pistetud ja päike paistis nii mõnusasti, et nahk on isegi pisut õrn. Ideaalne päev :)

On suur õnn olla emaks kahele supervahvale tüdrukule. Kasvan endiselt ühes nendega ja saan iga päevaga targemaks või üllatun tüdrukute sõnaosavusest ja teadmistest ning ühtlasi imetlen nende kujunevat maailmapilti, kus on nii palju mõistmist ja hoolimist. Loodetavasti on meil ees veel palju ühiseid vahvaid emadepäevi :)

Rõõmsat saabuvat emadepäeva!

Tervislik "nutella" ja rukkiküpsis

Päikselist kevadet!

Vaadates tänast päikselist päeva, tekib tõesti kevadine tunne. Veel eile ei suutnud küll uskuda kevadesse, vägisi tuli talvetunne tagasi. Ent tänaseks on Pärnu laht jääst vaba, päike särab ja mõtted säravad ka kaasa :)

Nõnda tuligi tunne, et ilma küpsetamata laupäev polegi õige laupäev. Kõigepealt valmistasin kuhja rukkiküpsiseid šokolaaditükkidega ja kohe seejärel "nutella". 

Esimese retsepti "napsasin" Aeti blogist ja teise leidsin Pinteresti kaudu ühelt saksakeelselt saidilt.

Mõlemad lihtsad ja kiirelt valmivad :) Küpsised on mõnusalt krõbedad ning šokolaadikreem iga kell nutellast parem ja muidugi tervislikum ka ;) Pildile sattusid mõlemad koos maasikaga. Šokolaadikreemi on tegelikult väga hea süüa koos odrakaraskiga, mis meil ka äsja ahjust tuli :) Küpsiste juurde kasutaks ma järgmisel korral küll vähem suhkrut. Võibolla on mul väärastunud magusa maitse, kuid minu jaoks oleks piisanud väiksemast kogusest suhkrust :)

Toredat laupäeva!

Perekonnasajand

1918. 

Eesti Vabariigi sünnilinnas elab äsja 8-aastaseks saanud poiss koos oma ema, isa ja väikevennaga. Küllap on ta üsna tavaline poiss oma väikeste tempudega. Kuidas uudis vabariigi sünnist temani jõuab ja mida ta mõtleb? Ei tea, aga Eesti on talle kindlasti väga tähtis. Veel ei tea ta, et lähiaastatel täieneb nende pere kahe tüdruku võrra. Ühtlasi muutub pereelu igaveseks, lüües alatiseks mõra tema hinge. See mõra on justkui mürk, mis ikka ja jälle häbenema või piinlikkust tundma paneb, millest kunagi ei räägita. Palju aastaid hiljem ei anna too kauge lugu tema ainsale lapselapsele ikka rahu ja tänu arhiivimaterjalidele saabub lõpuks selgus. Ausõna vanaisa, sa ei pidanud tegelikult häbenema!

Samal ajal kasvab teises Pärnu peres üks väike tüdruk, kelle isa tahab olla teistest pisut parem, on maalt linna kolinud ja nimetab ennast nüüd saksapäraselt hantvergiks. Tüdruk pole veebruaris 1918 veel 2-aastanegi. Nii, et mälestusi Eesti Vabariigi sünnist kuuleb ta teistelt. Tema vend sünnib juba iseseisvasse Eestisse. Paar aastat hiljem vaatab fotoateljees tehtud piltidelt vastu lainjate heledate lokkidega ja sügavtõsise pilguga imeilus tüdruk. Fotodelt õhkub nii palju tarkust ja arukust. Huvitav,

mida ta küll mõtleb ja millest unistab?

Vastukaaluks linnaelule, elavad hoopis teises Eesti otsas kaunite metsade ja ilusate orgude keskel pisut vanemad poiss ja tüdruk. Poiss sai just nüüd, 23. veebruaril 1918 15- aastaseks ja küllap ei tohiks teda enam poisiks nimetadagi. Tema pere peab talu ja neid  on kokku 7 õde-venda. Tulevikus saab temast vallavanem, ta on maailma kõige sõbralikum ja mõistlikum inimene. Huvitav, kas ta siis juba üht patsidega piigat tunneb? Edaspidi saavad nad igatahes tuttavaks ja rajavad oma elu :) II maailmasõja keeristes ja nõukogude okupatsiooni alguses ei jää muud üle kui riskida ja võtta üheskoos vastu otsus armast kodust põgeneda. Pere jõuab Pärnumaale, kanti kus pole ei mägesid ega orge, on ainult rabad ja sood ... see on justkui Eestimaa Siber. Ent elu siingi on võimalik, peab ainult kannatlik olema ja natuke positiivset meelt säilitama.

Mõttes tekib fotodest ajaliin.

Kas Sina tunned oma perekonnasajandit?

Palju õnne meie Eesti, olgu järgmine sajand õnnest rikkam ja tervisest pakatavam!

Meenutuseks üks kiri 4- aasta tagusest ajast :)

Triibik

Lapsed kasvavad ja kampsunid kahanevad. Seega tekkis taaskord vajadus uue kampsuni järgi. Mul oli kahest endale kootud kampsunist alles jäänud mõnusat meriinovillast lõnga ja nendest nüüd uue kampsuni miksisingi :) 

 Laps rahul ja minul lõng kasutatud :)

 Kampsun on hästi lihtne, kootud ülevalt alla, vahepeal lihtsalt triipudega mängitud :)

Lõngaks Malabrigo Arroyo (toonid Sandbank ja Glitter).

Ja nüüd koon järgmist kampsunit. Harutamisele läks 2 lastele väikeseks jäänud kampsunit: see ja see. Nüüd koon ühe uue asemele :)