Pajulehekleit

Ühel ilusal kevadpäeval tuli mõte kududa endale kleit. Olen ju varemgi kleite kudunud, ent endale pole siiani tahtnud (loe: julgusest oli puudu) teha. Nüüd tuli tahtmine (loe: võtsin julguse kokku) ja tegin mõtte teoks. Mustri valisin raamatust "Haapsalu sall". Silma jäi pajulehekiri, mis tundus helelilla lõnga juurde armsasti sobilik. Muus osas on kõik omalooming ja tegin nii kuis endale sobiv tundus :)

Täna oli lõpuks ka suve moodi ilm ja sain kleidist mõned klõpsud meie kodulähedasel uuel jalgteel :)

 Oli mõnus kudumine ja nautisin seda väga :) Kohe niiväga, et panin uue kleidi varrastele ;)

Pajulehekleit on puuvillane ja kootud vardaga nr 3.

Loodame, et suvi ikka jätkub ja sooja tuleb juurde :)

Head jaanipäeva!

Kaunist jaaniaega!

Küll on tore, et suured tuuled - tormid eilseks jaanilaupäevaks vaibusid ja pakkusid idüllilist jaaniõhtut :)

Siinkohal ongi sobivad mõned klõpsud eilsest õhtust, kuid ilma jaanituleta :)

 Ma tõesti naudin pikki valgeid õhtuid, kui peaaegu üldse ei lähegi pimedaks :) 

Rõõmsat suve!

Flora

Aprilli lõpus hakkasin kuduma üht mõnusat kampsikut. Meeldis just selle lõnga eriline toon ja silme ette kerkis hõlmik. Kudusin tasapisi muude toimetuste kõrvalt ja paar päeva tagasi sain lõpuks valmis.

Seekord kasutasin Anna Veschiki õpetust raamatust "Õmblusteta kudumine". Õpetus on nimega Spiraalrombid. Üks pildike ka :) Lõnga värvus on veidi kapriisne ja seda päris õiget tooni pildile ei saanudki.

Lõng: Drops Flora (65% villane 35% alpaka /50g/210m)

Kulus 4,5 tokki

Varras 3

Nüüd lõpetan üht laste kampsunit :)

Kooli heategevuslaadale

Tüdrukute koolis toimus täna heategevuslaat koolivenna toetuseks haigusest paranemise teel. Meie peregi toetas üritust 11 heegeldatud mõmmiku müüki panekuga. Ja kuigi algul oli tunne, et hea kui pooled müüdud saab, siis tegelikkuses olid mõmmikud otsas tunniga. Kokku said tüdrukud heategevuseks annetada  kogu mõmmikute müügist saadud tulu ja seda oli tervelt 165 euro jagu :)  Aitäh kõigile, kes hoolisid ja toetasid! Koolipere oli ühtne ja nii-nii palju toredaid asju oli müüki toodud. Loodan, et tulemuseks kogunes kenake summa :)

Siin nüüd näha ka meie mõmmikud, kellest fotol on näha 10 kirevat ja sõbralikku tegelast.

Hooligem ja hoidkem!

Emadepäev :)

Imeline nurmenukuaeg on taas käes, mu lemmikaeg kevadel :) Ma ei mäletagi, millal kujunes traditsioon korjata emadepäeval oma emmele nurmenukke. Ilmselt olin siis 6. või 7. klassis. Ja nõnda ongi kujunenud, et minu ema saab emadepäevaks (mis ühtib vahel ka tema sünnipäevaga) alati nurmenuku kimbu. 

Kui traditsioon alguse sai, siis tegime seda sõbrannadega koos ja enamasti kules meie tee Sauga jõe kaldal. Tol ajal oli seal kõik suhteliselt metsik ja nurmenukke oli ikka meeletutes kogustes.

Nüüd käime perega oma lemmikpaigas nurmenukul ja kui hästi läheb, saavad lapsed samal ajal ka jalad esimest korda merevette pista :) Täna läks hästi, jalad said vette pistetud ja päike paistis nii mõnusasti, et nahk on isegi pisut õrn. Ideaalne päev :)

On suur õnn olla emaks kahele supervahvale tüdrukule. Kasvan endiselt ühes nendega ja saan iga päevaga targemaks või üllatun tüdrukute sõnaosavusest ja teadmistest ning ühtlasi imetlen nende kujunevat maailmapilti, kus on nii palju mõistmist ja hoolimist. Loodetavasti on meil ees veel palju ühiseid vahvaid emadepäevi :)

Rõõmsat saabuvat emadepäeva!

Tervislik "nutella" ja rukkiküpsis

Päikselist kevadet!

Vaadates tänast päikselist päeva, tekib tõesti kevadine tunne. Veel eile ei suutnud küll uskuda kevadesse, vägisi tuli talvetunne tagasi. Ent tänaseks on Pärnu laht jääst vaba, päike särab ja mõtted säravad ka kaasa :)

Nõnda tuligi tunne, et ilma küpsetamata laupäev polegi õige laupäev. Kõigepealt valmistasin kuhja rukkiküpsiseid šokolaaditükkidega ja kohe seejärel "nutella". 

Esimese retsepti "napsasin" Aeti blogist ja teise leidsin Pinteresti kaudu ühelt saksakeelselt saidilt.

Mõlemad lihtsad ja kiirelt valmivad :) Küpsised on mõnusalt krõbedad ning šokolaadikreem iga kell nutellast parem ja muidugi tervislikum ka ;) Pildile sattusid mõlemad koos maasikaga. Šokolaadikreemi on tegelikult väga hea süüa koos odrakaraskiga, mis meil ka äsja ahjust tuli :) Küpsiste juurde kasutaks ma järgmisel korral küll vähem suhkrut. Võibolla on mul väärastunud magusa maitse, kuid minu jaoks oleks piisanud väiksemast kogusest suhkrust :)

Toredat laupäeva!

Perekonnasajand

1918. 

Eesti Vabariigi sünnilinnas elab äsja 8-aastaseks saanud poiss koos oma ema, isa ja väikevennaga. Küllap on ta üsna tavaline poiss oma väikeste tempudega. Kuidas uudis vabariigi sünnist temani jõuab ja mida ta mõtleb? Ei tea, aga Eesti on talle kindlasti väga tähtis. Veel ei tea ta, et lähiaastatel täieneb nende pere kahe tüdruku võrra. Ühtlasi muutub pereelu igaveseks, lüües alatiseks mõra tema hinge. See mõra on justkui mürk, mis ikka ja jälle häbenema või piinlikkust tundma paneb, millest kunagi ei räägita. Palju aastaid hiljem ei anna too kauge lugu tema ainsale lapselapsele ikka rahu ja tänu arhiivimaterjalidele saabub lõpuks selgus. Ausõna vanaisa, sa ei pidanud tegelikult häbenema!

Samal ajal kasvab teises Pärnu peres üks väike tüdruk, kelle isa tahab olla teistest pisut parem, on maalt linna kolinud ja nimetab ennast nüüd saksapäraselt hantvergiks. Tüdruk pole veebruaris 1918 veel 2-aastanegi. Nii, et mälestusi Eesti Vabariigi sünnist kuuleb ta teistelt. Tema vend sünnib juba iseseisvasse Eestisse. Paar aastat hiljem vaatab fotoateljees tehtud piltidelt vastu lainjate heledate lokkidega ja sügavtõsise pilguga imeilus tüdruk. Fotodelt õhkub nii palju tarkust ja arukust. Huvitav,

mida ta küll mõtleb ja millest unistab?

Vastukaaluks linnaelule, elavad hoopis teises Eesti otsas kaunite metsade ja ilusate orgude keskel pisut vanemad poiss ja tüdruk. Poiss sai just nüüd, 23. veebruaril 1918 15- aastaseks ja küllap ei tohiks teda enam poisiks nimetadagi. Tema pere peab talu ja neid  on kokku 7 õde-venda. Tulevikus saab temast vallavanem, ta on maailma kõige sõbralikum ja mõistlikum inimene. Huvitav, kas ta siis juba üht patsidega piigat tunneb? Edaspidi saavad nad igatahes tuttavaks ja rajavad oma elu :) II maailmasõja keeristes ja nõukogude okupatsiooni alguses ei jää muud üle kui riskida ja võtta üheskoos vastu otsus armast kodust põgeneda. Pere jõuab Pärnumaale, kanti kus pole ei mägesid ega orge, on ainult rabad ja sood ... see on justkui Eestimaa Siber. Ent elu siingi on võimalik, peab ainult kannatlik olema ja natuke positiivset meelt säilitama.

Mõttes tekib fotodest ajaliin.

Kas Sina tunned oma perekonnasajandit?

Palju õnne meie Eesti, olgu järgmine sajand õnnest rikkam ja tervisest pakatavam!

Meenutuseks üks kiri 4- aasta tagusest ajast :)

Triibik

Lapsed kasvavad ja kampsunid kahanevad. Seega tekkis taaskord vajadus uue kampsuni järgi. Mul oli kahest endale kootud kampsunist alles jäänud mõnusat meriinovillast lõnga ja nendest nüüd uue kampsuni miksisingi :) 

 Laps rahul ja minul lõng kasutatud :)

 Kampsun on hästi lihtne, kootud ülevalt alla, vahepeal lihtsalt triipudega mängitud :)

Lõngaks Malabrigo Arroyo (toonid Sandbank ja Glitter).

Ja nüüd koon järgmist kampsunit. Harutamisele läks 2 lastele väikeseks jäänud kampsunit: see ja see. Nüüd koon ühe uue asemele :)

Peopesa koerakesed

Juba mõnda aega tagasi heegeldasin kaks peopesakoera. Koerakesed leidsid tee Jõuluvana kingikotti ja rõõmustavad mu oma vahvaid kaksikuid :)

 Koerad on piisavalt pisikesed, et mahtuda ära peopessa.

 Et kargel talveajal vastu pidada, on koertel ka mütsid-sallid :)

  Heegeldamisel katsetasin mõnd uut võtet. Kokkuvõttes võib vast rahule jääda :)

Pehmed ja soojad säärised

Kuna talv pole siiani kuigi karmi pale näidanud ja ilmad on pigem sügishallid, siis tuli mõte kududa lapsele alpakavillased säärised. Praeguste ilmadega mõnus jalga tõmmata :)

Nüüd on jalad soojas ja õues mõnus liikuda :)

Rõõmsad sokk-sussid

Head uut aastat armsad sõbrad!

Aasta 2018 algas sokkide kudumise rütmis. Ma pole teabmisajast sokke kudunud (no oma 5 aastat tuleb kindlasti ära), aga nüüd tuli tahtmine just neid teha. Kuna sobiv kirju lõng oli ka olemas, siis polnud muud, kui vardad sisse lüüa ja peagi olid sokk-sussid valmis.

 Ühe paariga meie majas ei tee muidugi midagi. Lapsed on juba tellimuse sisse andnud, aga esialgu on vaja ühed säärised kududa :)

Loodetavasti tuleb 2018 üks tore aasta, kuhu mahub mõnusal hulgal käsitööd ja muid vahvaid tegemisi :)

Aasta kokkuvõte

 Aastat on alles veel küll mõned päevad, aga teadagi lendab aeg kiiresti. Seega seekord olen tublim ja teen aasta kokkuvõtmisega algust natuke varem :)

Lugesin 2016. aasta viimast postitust ja peab mainima, et olin küllalt napisõnaline (mitte, et ma muidu eriliselt suure jutuga oleksin...). 2016 oli üldse kummaline aasta ja oli nii mõnigi asi, millega juba siis sotid selgeks oleksin tahtnud saada. Samas täna võin nentida, et asjadel on kombeks laheneda ja kui mitte täpselt plaanipäraselt, siis omal moel ikkagi. Nii, et virisemiseks pole põhjust ja nautin ilusaid hetki, mida elul ka varuks on.

Rõõmsaid laste kilkeid on olnud palju (õigluse huvides peab märkima, et ka porisemist oleme kuulnud). Väga palju kannatlikust on vaja läinud, sest tavapärasteks on saanud oota, kohe; kohe teen; oota, ma loen lehekülje lõpuni; mhmh kohe; miks mina pean seda tegema? jne. Muidu elame ikka mõnusa armastusemulli sees ning kuuleme lastelt tihti kui kallid ja armsad ja parimad me mehega oleme. Väga loodan, et seda veel mõneks ajaks jagub ja puberteet veel viibib :)

Aasta põnevamad ettevõtmised on ikka seotud kodu ja perega: käisime väikestel reisidel kodumaal ja sattusime põigetena ka Lätti, Leetu, lapsed võtsid osa XII noorte laulu- ja tantsupeost "Mina jään" ja olid sellega seoses esimest korda pikemalt kodust ära, tähistasime jaanipäeva rabas matkates ja maalides, lapsed lugesid ohjeldamatult põnevaid raamatuid ja sama tegin ma isegi (kuigi mitte nii ohjeldamatult, sest siis jääks kodus kõik toimetused tegemata), käsitöödest nautisin lastele kleitide kudumist või kudusin mõnuga kindaid, mütse. 

Aasta tegu on see, et võtsin end põhjalikult käsile. Muutsin paljutki ja tunnen end tänu sellele hulga kergemalt (nii otseselt kui kaudselt). Loobusin nii mõnestki harjumusest ja olen päris uhke enda üle!

Aasta blogis oli vaiksem. Mitte, et ma vähe käsitööd teinud oleks, lihtsalt kirjutamisele oli millegipärast raske end sundida. Pilte ikka tegin ning neist üks ja teine jõudis lõpuks isegi blogisse. Rohkem klõpse nägi mu Instagrami konto. Praegu tunnen nagu oleks blogisse siginenud vaikus murtud ja ehk uuel aastal tekitan siiagi taas rohkem pildimaterjali ja ülevaateid oma tegemistest :)

Jõulud olid mõnusad ja perekesksed. Mulle nii meeldib meie ühine aeg ja väikesed traditsioonid, mis aastatega tekkinud. Jõululaupäeva hommikul oli ilm eriliselt ilus ja kiskus kohe mere äärde jalutama. Jõuluõhtul käisime surnuaias ja viisime jõuluterviseid ka sealsetele kallitele. Söömisega üle ei pingutanud. Küpsetasin imeliselt maitsvat pardifileed, juurde pakkusin ahjus küpsenud köögivilju ning väheke veri- ja tanguvorsti. Pärast käis Jõuluvana, kes oli mõistlikult kinke teinud ja meie pere neisse õnneks ei uppunud :) Seekord oli meil külas erakordselt pisikest kasvu südikas Jõulutaat, kes huviga luuletusi kuulas ja ise ka lauludega kaasa aitas. Lõpetuseks pani meid kõiki veel Aliast mängima :)

Rõõmuga tervitades ja mõnusat vana aasta lõppu soovides, 

Triin

Jõulutervitus 2017

Jõulud koputavad uksele. Alles ju aasta algas, alles oli jaanipäev ja nüüd juba jõuluaeg käes. Kuidagi kiirelt on aeg läinud ... või tundub ainult nii? 

Tavapäraselt oleme küpsetanud piparkooke, majoneesiküpsiseid, koju jõulumeeleolu loonud ja ka kuuse nüüdseks ära ehtinud. Pühadeks on ettevalmistused tehtud ja võin täitsa rahuliku südamega seekord öelda, et ükski toimetus pole jäänud viimasele minutile ning saame jõuluaega rahulikult nautida :) 

Seega parimad jõulusoovid, südamerahu ja mõnusat olemist oma kõige kallimate seltsis!

Labakud

Jõulueelne aeg kipub kiirelt minema :) Seekord tegin endale kingituse uute labakinnaste näol. Pildidki said juba mõnda aega tagasi valmis, kuid alles nüüd saan mahti neid ka näidata.

Inspiratsiooni ammutasin Paistu kinnastest. 

 Ka kinda pahupool peab ilus välja nägema. Järgmisel fotol ongi üks pahupidi kinnas :)

Pärast kinnaste lõpetamist olid paar sõrme päris valusad. Ikkagi 1,25 mm vardad ...

Lõpetuseks üks vahva foto Pernova Hariduskeskuse talvevalguse promenaadilt. Kes sinna veel pole jõudnud, tasub minna :)

Mõnusat jõulude ootamise aega!

Printsess ja Pipi-Triinu

Kui majas on lapsed, siis pole mingit vajadust ise mänguasjadele nimesid nuputada :D Katsetasin pisut teistsuguste nukkude heegeldamist ning tüdrukud panid justkui möödaminnes uutele tegelastele nimed. 

 Pipi-Triinul tuleb põlle alt välja roosatäpiline süda. Juukseid seades pole kunagi hirmu, et ta seepeale kisa tõstaks. Talle nimelt meeldib väga, kui juuste kallal toimetatakse ja üha uusi patse punutakse.

 Printsessil saab krooni hõlpsalt ära võtta ja samuti juukseid soengusse seada.

 Mõlemad nukud on valmistatud puuvillastest lõngadest. Juuksed on tehtud mohääri-siidisegu lõngast.