Kevadroheline paarislehekiri

Mul käivad asjad tihti paari kaupa :) Kui aasta esimeseks tööks oli pluus, siis ka teine töö on sama. Muster on muidugi erinev ;) Vähemalt on suveks mõnusad puuvillased topid olemas!

Mustriks on seekord paarislehekiri raamatust "Haapsalu sall". Top on kootud nö. vabal käel, nõnda kuis endale kõige toredam tundus.

Nüüd pole muud, kui sooja kevadet ja veel soojemat suve oodata :)Pluusi kudumisel kasutasin Egiptuse puuvillast lõnga ning selga sobib see suurusele XS.

Järgmiseks näitan juba palju suuremat tööd. Koon hetkel hingevärinal ja edenemine on aeglane, sest vardal on üle 500 silmuse.

Veinipunane pajulehekiri

Ilusat uut (käsitöö)aastat!

Mulle meeldib end uude aastasse kududa :) See on juba traditsiooniks saanud, et aasta viimastel päevadel võtan varrastele mõne uue töö ja loodan sellega uue aasta esimestel päevadel ka valmis saada. Nõnda oli selgi korral. Varrastele sai veinipunane puuvillane lõng ja eile õhtul lõpetasin kudumise. Nüüd on töö ka viimistletud ja pildilegi püütud.

 Kudusin taas ülevalt alla ja ühes tükis. Mustriks on seekord pajulehekiri ja ebatüüpiliselt on mustrit seljal rohkem kui ees :)

Lõnga valisin kodus olemasolevate puuvillaste hulgast, on mõnusalt pehme ja hea kanda soojal ajal (kui see kunagi taas tuleb).

Uute kudumisteni!

Spiraalrombid

Viimases postituses mainisin, et üks kampsun on valmis saanud ja ehk õnnestub see ka enne aastalõppu pildile saada. Nii õnneks ka läks ja nüüd on kõik aasta jooksul valminud tööd ikkagi pildile saanud :)

Suvel kudusin endale kampsuni. Nüüd sai samalaadne kampsun valmis ka lapsele. Tema oma on kootud kahe lõngaga. Õpetus endiselt Anna Verschiki raamatust "Õmlusteta kudumine". Natuke küll muudetud, et oleks lapsele sobivam, ent laias laastus ikkagi järgitud õpetust :)

Pilte ka ...

Lõngad mõnusad alpaka- ja meriinovillased. Laps rahul ja õnnelik :)

Siinkohal soovin kõigile head aastalõppu ning kohtumiseni uuel 2019. aastal. Rõõmsat aastavahetust!

Tervitab jõulupõrsas

Enne jõule ilmus palju toredaid raamatuid, milledest mõne soetamine mulle tähtis tundus. Üks neist oli "Musterloomad", autoriteks Anu Raud, Anu Kotli ja Kotomi Hayashi ning teine "Kadri-Katariina" Enn Säde sulest.

Tänu esimesele proovisin ära kirjatud mustris loomakese kudumise ja valmis meie väike nimetu jõulupõrsas :) 

 Et meie pere suurte lugejatega sammu pidada, sättis põrsaski ennast laste jõulukinkide otsa. Küllap temastki üks lugeja tuleb :D 

Täitsa vahva oli seesugust toredat isendit kududa. Muidugi on raamatus hulgaliselt paeluvaid mustreid veelgi vahvamate tegelastega :) Hea võimalus ära kududa kinnastest jäänud lõngajupid.

Teine, minu jaoks väga suure emotsionaalse väärtusega raamat oli Enn Säde "Kadri-Katariina". Raamatus kõneleb autor ühe Pärnu tänava ja selle inimeste (kaasaarvatud enda) loo läbi aastate. Ja muidugi ei piirdu lugu ainult tänavaga, vaid viib meid ka sellest kaugemale. Peamiselt on juttu II maailmasõja aegadest ning aastatest enne ja pärast seda. Minu lapsepõlv möödus samal tänaval 80-ndatel. Minu ema aga on autori kaasaegne ning meie perekonnalugu on Kadri tänavaga tihedalt seotud. Raamatust leidsin lõigukese oma vanaisast ja vaarisast ning sellestki, kuidas mu ristiema aeda vene lennuk kukkus. Seega viis raamat mind rändama ajas tagasi. Kõndisin mõttes läbi raamatus juttu olnud majadest ja nende inimestest, kelledest nii mõnedegi nimed tuttavad olid. 

Kummaline, just praegu tunnen end kõndivat samal tänaval, loendades lompe, mis mu igapäevasele kooliteele jäävad. Ema on öelnud, et lompidesse astuda ei tohi ja mööda astuda on pea võimatu, sest neid on loendamatul hulgal. Kõndides saavad jalad ikkagi päris poriseks. Sügiseti porisel ja suviti tolmaval kruusateel sai kõndida veel 1989. aastal, siis lõpuks tuli meie tänavale asfalt :)

Selline meenutus 2018. aasta lõpuks :)

Vannitoas kuivab hetkel enne jõule valminud kampsun. Ehk jõuan sellegi blogisse enne aastalõppu riputada :) Lugejad-tüdrukud seadsid juba sel aastal loetud raamatud pingeritta, kel huvi, saab siit kaeda. 

Piparkoogid

Me pole mitte kunagi alustanud piparkookide küpsetamist enne advendiaja algust. See on ikka alati olnud jõuluaja sissejuhatuseks. Seekord aga tuli tahtmine katsetada piparkoogitaigna tegemist. Eile tegime taigna ning täna ei saanud ju muidu, kui pidi ära proovima, kuidas see välja tuli :D

Siiani on ikka mul ema taigna teinud ja meie oleme lastega küpsetanud. Ent katsetada on ju endalgi huvitav :)

Sulatasin 2,5 dl suhkrusiirupi sisse 150 gr võid. Lisasin 2 tl piparkoogimaitseainet ja segasin ühtlaseks massiks. Teise anumasse mõõtsin valmis 500 gr tatrajahu, segasin hulka 1 tl söögisoodat ja veidi soola. Lisasin veel ka metsapähklijahu veidike. Jahu lisasin vedelale osale järk-järgult. Viimase osa sõtkusin taignasse. Edasi mässisin taigna toidukilesse ja seisis ööpäeva külmkapis. Sellest kogusest saime umbes 1 kg piparkoogitainast. Piparkoogid ise tulid mõnusasti krõmpsuvad :)

Südametega pitskleit

Südametega kleidil on juba päris pikk lugu. Umbes aasta tagasi hakkasin kleite kuduma ja ühe sain peagi lapse kiidusõnade taustal valmis. Teisegi kleidi kudumine edenes kiirelt kuni teha jäid veel käised. Kui hakkasin kleiti järjekordselt lapsele proovima, põlgas ta selle korraga ära. Polevat ikka päris tema kleit. Nõnda jäigi kleidi kudumine katki kuni paar nädalat tagasi selle uuesti kapist välja võtsin. Proovisime kleiti uuesti ja nagu võluväel oli kleit just selline nagu piigale meeldib :) Polnudki muud, kui käised külge kududa ja voila, laps oligi õnnelik!

Ainult aasta läkski ...

Kleidi idee pärineb ajakirja Käsitöö 2014. aasta suvenumbrist, kust leidsin kauni pika pitsilise kleidi rohkete südametega. Selle autoriks oli Marge Heeringas. Mustrid ja silmuste arvud said lapse kleidile sobivaks muudetud. Lõngaks Egiptuse puuvillane ja vardad nr 3.

Roosinupukirjaga rätt / Rosebud shawl

Üha enam köidavad mind Haapsalu pitsilised mustrid. Nii, et kui kevadroheline kleit oli valmis saanud, võtsin käsile samast lõngast räti kudumise. Mustri valisin Siiri Reimanni raamatust "Siiri rätid" (Saara kirjastus, 2017). Roosinupukiri tundus just õige valik kaunile rohelisele lõngale.

Rätt on kootud mõeldes ühele konkreetsele noorele daamile. Nüüd, kus olen saanud kingituse talle edastada, saan ka siin mõningaid fotosid näidata :)

Fotode tegemise päeval tormas ja vahutas kodune meri õige marult, ent rätt püsis tuulte kiuste ilusasti omal kohal ega liikunud millimeetritki :)

Räti tiivasirutus on 165 cm, kõrgus 81 cm ning küljed 110 cm.

Ja kuigi november võtab üha hallimaid toone ning päevavalgust jääb üha vähemaks, siis ongi just paras kududa rõõmsavärvilisi esemeid. Aitab natukenegi "elu" tuua halli argipäeva :)

Veel mütse

Mütse pole kunagi liiga palju :)

Kudusin lastele veel mõned mütsid. Samast alpakavillasest lõngast said lisaks ka ühed labakindad. Alpakavillale lisaks jookseb mütside juures peenike siidi-mohäärilõng. Ikka selleks, et peakatted veelgi soojemad ning pehmemad oleksid :)

 Mütsidega jätkan veelgi. Vahelduseks nii mõnus midagi kiiremini valmivat teha :) Samas on ka mõtteid suuremate esemete osas :) 

Ilusat novembrit! Pimedatel õhtutel on nii mõnus küünlaid põletada :)

Mütsid

Ilmad muutuvad järjest jahedamaks ja sellega seoses vajas meie pere taas uusi mütse. Kolm mütsi said juba valmis, mõned peaks veel kuduma :) Seekord kasutasin mitmeid häid lõngu, nii alpaka- kui meriinovillast, sekka ka siidi-mohääri. Said mõnusalt pehmed ja soojad. Mustrid ja tegumoed on vardast tulnud täpselt nõnda, kuidas õige ja hää tundus :)

 Lapsed on ka vahepeal tublid olnud. Kooli käsitöötunnid on inspireerivad ning kui põhisilmused selgeks õpitud, on juba tore mõni suurem asi ette võtta. Klõpsa siia ja näed, mida lapsed heegeldasid.

Kevadroheline kleit /Spring Green dress

Olen kogu septembri kudunud rõõmsat kevadrohelist kleiti. Sel meeletul tormipäeval möödunud kolmapäeval sain asjaga lõpuks nii kaugele, et võisin kleiti viimistlema hakata. 

Sel korral osutus kõige keerulisemaks mustrivalik. Tohutu raske on valida kõikide kaunite mustrite hulgast! Teha tahaks ju enamusi neist, ent midagi peab jääma järgmisteks kordadeks. Seekord kudusin kleidi sisse Siiri rätiraamatust lembelillekirja, Helga Rüütli raamatust vöökirja ning ülaossa napsasin ühtteist Haapsalu rätiraamatust. 

Lõnga kulus 120 grammi ringis ja kleit sobib kandmiseks S suurusele.

 Viimasel ajal olen saanud endale mitu toredat fotograafi, kes üha asjalikumaks muutuvad ja päris huvitavaid pilte teha suudavad :) (Loe: väikesed lapsed kasvavad suureks)

 Kaunist kevadrohelist lõnga jäi veel alleski, nõnda koon sellest nüüd salli :)

Helget sügist!

Komplekt beebile ja Unetudu

Mäletate veel raamatut "Hingesoojad kudumid beebidele ja väikelastele"? Raamatusse koondasin hea hulga kudumeid, mida mõnus emmedel-vanaemadel väikestele ilmakodanikele teha. Sel suvel sain isegi taas mustreid meenutada ning lisaks ka ühe Unetudu heegeldada. 

Komplekt on kootud meriinovillasest lõngast ja Unetudu tavapäraselt Egiptuse puuvillasest. 

Nüüd, kus ilmateates ähvardatakse jahendamate ilmadega, ongi varsti aeg lastele soojemad püksid jalga tõmmata ning mütsid pähe :)

Cool Fire - uus versioon vanast

Kampsunid jäävad üha väikeseks ja need 3 aastat tagasi valminud kampsunid harutasin nüüd üles. Olid teised lootusetult pisikeseks jäänud. Lõng oli ilusasti säilinud ja saigi sellest uue kardigani kududa. Seekord kasutasin erinevaid mustreid. Esiosa on lihtsam ja tagasihoidlikum. Tagaossa ja käistesse on sisse kootud hulgaliselt palmikuid. Uus kardigan paistab õnneks ka meeldivat :) Ega nüüdsel ajal enam nii lihtsalt saa, kui varem. Praegu on piigadel väga konkreetsed omad soovid ja neist mööda vaadata pole mõtet, sest sel juhul jääksid kampsunid lihtsalt seisma :D Õnneks võetakse häid soovitusi siiski teataval määral kuulda :)

 Kardigan on kootud ühes tükis ülevalt alla. Nõnda meeldib mulle ikka kõige enam kududa :)

 Mustrid on võetud ühest vanast 1989. aasta kudumisajakirjast.

Mõnusat septembrit! Küll on tore, et ilmad on endiselt soojad :)

Triibik 2

Teate seda tunnet, kui kood ja kood ning otsa ei paista? Mul on viimasel ajal nii, kui koon tüdrukute kampsunitele käiseid. Ja oi kui tüütu see on! See on meeletu, kuidas lapsed viimasel ajal kasvavad. Alles eile olid nad ju veel pisikesed! Nüüd on meil pikkusevahe õige väikeseks kahanenud ja ilmselt olen ma varsti meie pere kõige lühem inimene.

Nüüd siiski valminud kampsunist. Õigupoolest sai teine juba mõnda aega tagasi valmis, ent soojal suvepäeval ju ei kipu villast kampsunit pildistamiseks selga tõmbama :)

Käesolev kampsuni jaoks on lõng harutatud sellest varem valminud kampsunist. Lõngad polnud topilised ja ses mõttes kenasti säilinud vaatamata rohkele kandmisele. Küll aga tegi kurvaks kui palju värvi andis kaunis Koigu lillakas lõng :( Nüüd on see oluliselt tuhmim kui algkujul. Kandmist see muidugi ei sega :)

Kampsun on lihtne raglaanlõikeline, kootud ülevalt alla. Ainukeseks väikeseks edevuseks ongi raglaanidel olev pitsiline muster ja veel väiksem muster külgedel.

Praegu on käsil kampsun, kus edevust pitsiliste mustrite osas on märksa rohkem. Kui ma need lõputuna tunduvad käised valmis saan, siis näitan siingi :)

Mõnusat augustikuu jätku!

Sinine suvetaevas ja südamed - pitskleit

Kaunist taasiseseisvumispäeva!

Ilm on täna küll nutune, ent kook lõhnab laual ja peagi on pidulik perekeskne lõunasöök valmimas. 

Nii on hea olla ja vahetpidamata kallav vihm ei muuda olemist sugugi kehvemaks :)

Talvel kudusin tütrele uue pitskleidi, mis oma nime sai kauni sinise värvi ja mustris olevate südamete järgi. Kleit sai kiirelt valmis, ent puudus sobiv aluskleit. Nõnda seisis valminud kleit õnnetult kapis kuni lõpuks leidsin ka lapsele sobiva aluskleidi :) 

Kleidi idee sain ajakirja Käsitöö 2014 aasta suvenumbrist, kus oli väga kaunis Marge Heeringas´e kootud pikk pitskleit. Muutsin mustrid ja silmuste arvud lapsele sobivaks ja nõnda ta südamerikkaks kujuneski :) Kleidi allääres on nupudki sisse kootud, üleval mitte.

 Kuigi suvi sammub armutult sügise poole, saab kleiti vast veel mõnda aega kanda. Seda enam, et pikkust on sel omajagu :)

Kasutasin puuvillast lõnga ja vardaid nr 3. 

Rõõmsat päeva!

Rukkililled ja lehed - pitskleit

Enne viimati näidatud pärnapuukirjaga kleiti kudusin tegelikult ühe veel. Kleit on kootud lõngast, mis sisaldab ühtviisi nii siidi kui meriinovilla. Selgi korral leidsin mustrid Haapsalu sallide imepäraste pitside hulgast. Valituks osutusid üks lehekirjadest ja rukkilille motiiv. Paraku oli sellegi kleidi teostamiseks ohtlikult vähe lõnga, mistõttu jäid ära lehemustris olevad nupud. Ja õigesti tegin, sest lõngast jäi alles üks imepisike kerake. 

 Kleit on tõesti kerge, kaaludes vaid 132 grammi. Nüüd, kus ilmad enam meeletult kuumad pole, on sellega väga mõnus ringi hõljuda :)

Praegu on kleitide kudumises väike paus, kuigi hirmasti kripeldab üks mõte ja nõuab teostamist :)

Ent hetkel tuleb kududa lastele kampsuneid, sest paraku koputab sügis juba uksele ja kasvueas lastele jäävad kampsikud järjest väikeseks.

Kohtumisteni :)