Sinised liblikad

Kampsun, mis sai nimeks Sinised liblikad, valmis tegelikult juba suvel. Mingil põhjusel olid otsad siiani peitmata ja lõppviimistlus tegemata. Nüüd võib töö lõppenuks lugeda ja kandma hakata. Muster pärineb 1989 aasta Maschenmuster´ist ja on mind sellest ajast saadik köitnud. Antud kudumismustrite kogumiku tõi ema Saksamaalt kaasa. Kuigi olen palju kordi mõelnud selle liblikatele sarnaneva mustri kudumisest, on ikkagi lõpuks valituks osutunud mõni teine. 

Suvel kui kampsunit kudusin, jäid korraga mitmel pool silma sama mustriga tööd. Ju siis oligi hetkel liblikate aeg :)

Taas kootud ühes tükis ülevalt alla. Nii tundub mulle ikka kõige mõnusam. 

Kandma hakkab kogu meie naispere, sest see sobib lihtsalt meile kõigile :)

Lõng: Malabrigo Arroyo (Prussia Blue) (100g/ 306m)

Vardad: 3,5 mm

Labakindad Urvaste kinnaste ainetel

Näitan veel ühe paari kindaid ning seejärel saab siin vast vahelduseks muudki näha :)

Praegu tuleb siiski ajaloo huvides panna üles fotod Urvaste kinnaste ainetel kootud labakutest.

Meie lastel on nüüd talvevarustus olemas, kuigi talve veel küll ei tahaks ...

Lõng: Saara Hea lõng 10/2

Vardad: 1,25 mm

Labakindad Nõo kinnaste ainetel

Nüüd on läinud põhjalikumaks kinnaste näitamiseks :)

Seekord pildile saanud kindad on kootud Nõo kinnaste ainetel. Originaalis roosa ja rohelisega kootud labakindad palus tütar endale hoopis sinise ja kollasega. Päris vahva värvikooslus nagu selgus töö käigus :) Ise poleks ma ilmselt ei seda kinnast ega neid värve valinud. Kuduma asudes hakkas aga kõik selle kinda juures mullegi meeldima.

Lõng: Saara Hea lõng 10/2

Vardad: 1,25 mm

Valmis on veel üks paar labakindaid ning tegemisel järgminegi paar :)

Pitskindad

Nagu eelnevalt juba mainisin, olen kinnaste lainel. Täna näitan kaht paari pitsilisi kindaid, mis valmisid tütardele. Ühe sooviks olid roosad, teisel sirelilillad kindad. 

Toreda õpetuse on kirja pannud Anu Pink ajakirja Maale 2016 aasta sügisnumbris. Sama õpetust kasutasin ka endale kindaid kududes. Käin nendega siiani rõõmuga :) 

Lõng: Saara Hea lõng 10/2

Vardad: 1,25 mm

Hommikud on muutunud täpselt nii jahedaks, et pitsilised sõrmikud on mõnusad kätte tõmmata :)

Poolkindad

Olen nüüdseks sattunud kindaid kuduma. Alustuseks näitan tüdrukutele kootud poolkindaid, mis praegu juba on aktiivselt kasutuses.

Esimene paar on kootud Lihula kinnaste ainetel.

Teine paar on kootud Mihkli kinnaste ainetel. Mõlemad paarid on tehtud vastavalt laste soovidele ja eelistustele, ka värvid on suures osas nende endi valitud.

Kasutasin Saara Hea kindalõnga 10/2 ning vardaid 1,25

Peagi näitan veel sõrmikuid ning labakindaid :)

Laste käed on nüüd sooja saanud, endale plaanin ka veel kududa.

Karupükstest kampsuniks

Vot selline tore lugu oligi, karupükstest sai kampsun. Tüdrukute hallid karupüksid jäid talvega väikeseks, ometi oli lõng niivõrd hästi säilinud ja nõnda tekkiski mõte püksid üles harutada. Harutamise käigus mõtlesin, et sellest saaks päris mõnusa kampsuni. Kuna villasele lisaks sisaldab lõng polüamiidi, siis saan seda kanda ilmselt pikalt :) Hall on ju selline universaalne värv, mis paljude asjadega sobib.

Ka sel korral kudusin ülevalt alla ühes tükis ja ilma õmblusteta. Raglaani kudusin seekord natuke põnevamalt, muster ise on lihtne ja igapäevane.

Vahepeal on valminud veel mõned kampsunid, boolero ja tulekul ka kindapaarid. Seega pole muud, kui need pildile püüda ja teilegi näidata. Seniks mõnusat suve jätku!

Sinised variatsioonid

Me tegime seda jälle ehk et veetsime jaanilaupäeva rabas :) Ilusa ilmaga vaieldamatult üks mõnusamaid kohti.

Ühtlasi sain lõpuks pildile ühe jaki-boolero. Kootud mõttega, et seda saan kanda nii mina kui ka tütred. Seekord sain inspiratsiooni ajakirja Käsitöö 2015 kevadnumbrist. Seal oli õpetus palmikute ja pitsiga jaki kohta (autor Ruta Tännav). Mina küll muutsin veidi nii mustrit kui teostust, ent välja näeb jakk siiski sarnane ajakirjas olevaga. Kuna mulle väga õmblused ei meeldi, siis eelistan alati ühes tükis kudumist ja nii läks ka seekord. Õlaõmbluste asemel kasutasin silmamist ning käiste jaoks noppisin silmused üles. Minu jaoks on tegemist pigem booleroga, lastele jällegi jakiga.

Nüüd ka mõned eile rabas tehtud fotod.

 Lõng: Malabrigo Arroyo (100 g / 306 m / 100% meriinovillane). Värv: Reflecting Pool

Varras: 3,5 mm

Vahepeal on veelgi kudumeid valminud, loodan needki pildid lähiajal teieni tuua :)

Ilusat jaanipäeva!

Hallid variatsioonid

Kes on minu Facebooki kontot jälginud, teab paarist uuest kampsunist. Piltide laadimine on aga viibinud. Nüüd lõpuks on ühest valminud jakist ka fotod olemas ja saan siinkohal neid näidata.

Tegemist on sooja meriinovillase kampsuniga, millel lihtsad rombimustrid. Töö on kootud ülevalt alla ning suhteliselt vabal käel. Ei midagi keerukat. Muster on leitud ühest vanast saksakeelsest mustrilehest, mis pärineb aastast1989. Mul on kaks samal aastal ilmunud mustrivihikut, kust ikka ja jälle meelepäraseid mustreid leian, mida oma töödesse kududa. 

Käesolev kardigan on kootud Malabrigo Rios lõngast (100 % meriinovill; 192 m), Pearl Ten tooniga. Lõngas sisalduvad hallikad toonid ja vahepeal viskab sisse ka lillakat. Malabrigo lõngad on kindlalt ühed mu lemmikud :)

Järgmisena saan ehk näidata ka teist valminud kampsunit. Veel on pildistamise järjekorda ootamas boolero ja hetkel on pooleli üks sinistes toonides kampsun.

Lepatriinu tuunika

Mõnusalt soe kevad tingib ka õhulisemad kudumid :)

Hiljuti valmis puuvillane tuunika, kuhu sisse sain ära punuda mitmed oranžid lõngad. Seekord valisin tuunika mustri Garnstudio lehelt. Leidsin sealt toreda topi, mille enda jaoks tuunikaks kohandasin. Mõtlesin just sellele, et oleks üks mugav riideese ... hea jalutada, hea rattaga sõita, hea tööl käia jne. 

Lõng: Drops Safran (100% Egiptuse puuvillane;160 m)

Vardad: 3 mm

Nüüd võiks soe kevad sujuvalt soojaks suveks üle minna :) 

Kootud pitskleit

Mul oli juba ammu plaanis tüdrukutele tantsuvõistlusteks kleit kududa, ent ikka tuli midagi vahele ja kleidi kudumine lükkus aina edasi. Kui möödunud aastal Siiri Reimann´ilt "Koome pitsilise kleidi" (Saara, 2018) ilmus, siis oli asi otsustatud :) Veebruaris sai kleit valmis ning ootas oma aega kuni eilseni, mil linetantsu Eesti meistrivõistlused toimusid.

Siiri Reimanni raamat on väga asjalik ja õpetlik, saab palju häid ideid ja mõtteid kleitide kudumiseks.  Samuti on seal toodud mõned imeilusad mustrid kleitide kudumiseks. Ühte neist kasutasin isegi. Arusaadavalt on mul plaanis kududa veelgi kleite, sest kui oled juba sõrme andnud, siis ... Ja kui ühel tütrel juba on tantsukleit, siis ei saa teine ju ilma jääda :)

 Alustuseks oli vardal üle 500 silmuse ja esimeste ridade kudumine võttis omajagu aega. Samas oli kõik see nii põnev, et mõtted olid kogu aeg kleidi juures :)

Kudumisel kasutasin Haapsalu salli lõnga 30/2. Õhuline kleit kaalub 134 grammi.

Ilusat kevadet!

Kevadroheline paarislehekiri

Mul käivad asjad tihti paari kaupa :) Kui aasta esimeseks tööks oli pluus, siis ka teine töö on sama. Muster on muidugi erinev ;) Vähemalt on suveks mõnusad puuvillased topid olemas!

Mustriks on seekord paarislehekiri raamatust "Haapsalu sall". Top on kootud nö. vabal käel, nõnda kuis endale kõige toredam tundus.

Nüüd pole muud, kui sooja kevadet ja veel soojemat suve oodata :)Pluusi kudumisel kasutasin Egiptuse puuvillast lõnga ning selga sobib see suurusele XS.

Järgmiseks näitan juba palju suuremat tööd. Koon hetkel hingevärinal ja edenemine on aeglane, sest vardal on üle 500 silmuse.

Veinipunane pajulehekiri

Ilusat uut (käsitöö)aastat!

Mulle meeldib end uude aastasse kududa :) See on juba traditsiooniks saanud, et aasta viimastel päevadel võtan varrastele mõne uue töö ja loodan sellega uue aasta esimestel päevadel ka valmis saada. Nõnda oli selgi korral. Varrastele sai veinipunane puuvillane lõng ja eile õhtul lõpetasin kudumise. Nüüd on töö ka viimistletud ja pildilegi püütud.

 Kudusin taas ülevalt alla ja ühes tükis. Mustriks on seekord pajulehekiri ja ebatüüpiliselt on mustrit seljal rohkem kui ees :)

Lõnga valisin kodus olemasolevate puuvillaste hulgast, on mõnusalt pehme ja hea kanda soojal ajal (kui see kunagi taas tuleb).

Uute kudumisteni!

Spiraalrombid

Viimases postituses mainisin, et üks kampsun on valmis saanud ja ehk õnnestub see ka enne aastalõppu pildile saada. Nii õnneks ka läks ja nüüd on kõik aasta jooksul valminud tööd ikkagi pildile saanud :)

Suvel kudusin endale kampsuni. Nüüd sai samalaadne kampsun valmis ka lapsele. Tema oma on kootud kahe lõngaga. Õpetus endiselt Anna Verschiki raamatust "Õmlusteta kudumine". Natuke küll muudetud, et oleks lapsele sobivam, ent laias laastus ikkagi järgitud õpetust :)

Pilte ka ...

Lõngad mõnusad alpaka- ja meriinovillased. Laps rahul ja õnnelik :)

Siinkohal soovin kõigile head aastalõppu ning kohtumiseni uuel 2019. aastal. Rõõmsat aastavahetust!

Tervitab jõulupõrsas

Enne jõule ilmus palju toredaid raamatuid, milledest mõne soetamine mulle tähtis tundus. Üks neist oli "Musterloomad", autoriteks Anu Raud, Anu Kotli ja Kotomi Hayashi ning teine "Kadri-Katariina" Enn Säde sulest.

Tänu esimesele proovisin ära kirjatud mustris loomakese kudumise ja valmis meie väike nimetu jõulupõrsas :) 

 Et meie pere suurte lugejatega sammu pidada, sättis põrsaski ennast laste jõulukinkide otsa. Küllap temastki üks lugeja tuleb :D 

Täitsa vahva oli seesugust toredat isendit kududa. Muidugi on raamatus hulgaliselt paeluvaid mustreid veelgi vahvamate tegelastega :) Hea võimalus ära kududa kinnastest jäänud lõngajupid.

Teine, minu jaoks väga suure emotsionaalse väärtusega raamat oli Enn Säde "Kadri-Katariina". Raamatus kõneleb autor ühe Pärnu tänava ja selle inimeste (kaasaarvatud enda) loo läbi aastate. Ja muidugi ei piirdu lugu ainult tänavaga, vaid viib meid ka sellest kaugemale. Peamiselt on juttu II maailmasõja aegadest ning aastatest enne ja pärast seda. Minu lapsepõlv möödus samal tänaval 80-ndatel. Minu ema aga on autori kaasaegne ning meie perekonnalugu on Kadri tänavaga tihedalt seotud. Raamatust leidsin lõigukese oma vanaisast ja vaarisast ning sellestki, kuidas mu ristiema aeda vene lennuk kukkus. Seega viis raamat mind rändama ajas tagasi. Kõndisin mõttes läbi raamatus juttu olnud majadest ja nende inimestest, kelledest nii mõnedegi nimed tuttavad olid. 

Kummaline, just praegu tunnen end kõndivat samal tänaval, loendades lompe, mis mu igapäevasele kooliteele jäävad. Ema on öelnud, et lompidesse astuda ei tohi ja mööda astuda on pea võimatu, sest neid on loendamatul hulgal. Kõndides saavad jalad ikkagi päris poriseks. Sügiseti porisel ja suviti tolmaval kruusateel sai kõndida veel 1989. aastal, siis lõpuks tuli meie tänavale asfalt :)

Selline meenutus 2018. aasta lõpuks :)

Vannitoas kuivab hetkel enne jõule valminud kampsun. Ehk jõuan sellegi blogisse enne aastalõppu riputada :) Lugejad-tüdrukud seadsid juba sel aastal loetud raamatud pingeritta, kel huvi, saab siit kaeda. 

Piparkoogid

Me pole mitte kunagi alustanud piparkookide küpsetamist enne advendiaja algust. See on ikka alati olnud jõuluaja sissejuhatuseks. Seekord aga tuli tahtmine katsetada piparkoogitaigna tegemist. Eile tegime taigna ning täna ei saanud ju muidu, kui pidi ära proovima, kuidas see välja tuli :D

Siiani on ikka mul ema taigna teinud ja meie oleme lastega küpsetanud. Ent katsetada on ju endalgi huvitav :)

Sulatasin 2,5 dl suhkrusiirupi sisse 150 gr võid. Lisasin 2 tl piparkoogimaitseainet ja segasin ühtlaseks massiks. Teise anumasse mõõtsin valmis 500 gr tatrajahu, segasin hulka 1 tl söögisoodat ja veidi soola. Lisasin veel ka metsapähklijahu veidike. Jahu lisasin vedelale osale järk-järgult. Viimase osa sõtkusin taignasse. Edasi mässisin taigna toidukilesse ja seisis ööpäeva külmkapis. Sellest kogusest saime umbes 1 kg piparkoogitainast. Piparkoogid ise tulid mõnusasti krõmpsuvad :)