Peenikese häälega sõber

"See lõngast juustega nukk on Sipsik. Ta elab."
Ja korraga ütles peenike hääl:
"Palju õnne sünnipäevaks!"
(Eno Raud "Sipsik")

Lapsepõlve lemmikraamatud jätavad oma jälje ja nii me ihkame nendest saadud meeleolud edasi anda ka oma lastele. "Sipsik" on just üks selline raamat :) Mõnusad ja õpetlikud lood, mis isegi praegu, täiskasvanuna lugedes mõjuvad kuidagi soojalt ja eriliselt ...

Hiljuti paluti mul heegeldada nukk Sipsik ... selline ta sai ...

Kui te arvate, et Sipsiku tegemine oli lust ja lillepidu, siis te eksite ;) Neli valvast silma jälgisid pidevalt, kuidas ma heegeldan. Kaks suud selgitasid: "Emme, vaata Sipsikul ju pole nii!" või "No vaata siia raamatusse, Sipsikul pole sellised silmad!" jne, jne.

Lõpuks, kui Sipsik valmis oli, sain ka kiidusõnu kuulda. Pidava täitsa Sipsik olema :)

Esimene õuetiir on Sipsikul ka tehtud. Ta käis fotosessioonil mänguväljakul ;)

Pikkust ón Sipsikul 25cm.

Kasutust said erinevad lõngad, oli nii akrüüli, puuvillast kui mohääri. Heegeldasin kaks lõnga koos. Abistas truu heegelnõel nr 2,5.

Sipsiku tegemisel oli suur abi raamatu illustratsioonidest. Heegeldasin nii, kuidas heegelnõelast tuli :) Kuskilt mingit õpetust otsima ei hakanud.

Sipsiku saab endale noormees, kel peagi sünnipäev tulemas.

Toredaid lugemiselamusi!

Floksilõhnaline sall

Kaunitoonilise pitssalli lugu sai alguse juba talvel. Sobivat värvi lõnga ei leidnud me pikka aega. Sooviks oli saada fuksiatooniline sall, mis oleks mõnusalt pehme ja õrn. Lõpuks õnnestus leida sobiv lõng - Drops Kid-Silk. Ja sallitegu algas ...

Sallikirjaks sai präänikukiri, mis on ühtviisi lihtne ja efektne. Vähemalt minu arvates :)

Kudumise käigus muundus fuksiaroosa värvitoon hoopiski muuks.

Enamus minu töid on seotud emotsioonidega. Ei läinud ka selle salliga teisiti. Ühtäkki tabasin end kõndimas aias kõrvuti vanaisaga, ninas floksilõhn. Ma olin unustanud, et meie aias kasvasid minu lapsepõlves floksid ... roosad ja valged ... imeliselt lõhnavad ... sooja suvepäeva õied. Salli kududes kadusid vahepealsed aastad, ma olin taas 5-aastane. Hoides vanaisa käest kinni tundus kõik helge ja mõnus :)

Mu ema ütleb, et tema jaoks tähistavad floksid suve lõppu, mulle on nad alatiseks kõige soojema aja lilled.

Kas tunnete flokside lõhna? Mina tunnen :)

Salli sisse on punutud hulgaliselt häid emotsioone ja armsaid mälestusi. Loodan, et nad kalduvad üle ka salli tulevasele kandjale, andes alati hingerahu :)

Lõng: Drops Kid-Silk, 75% kid mohääri ja 25% siidi, kulutasin peaaegu 5 tokki. Abistasid vardad nr 3,5 ja 5.

Salli suuruseks sai 73 X 155cm, parasjagu mõnus soojaandja jahedal hetkel.

Ütlemata raske on floksilõhnalisest soojusest loobuda, sai temasse ju pandud nii palju hääd ...

Kauneid hetki ja ilusaid mälestusi!

Tänan külastamast!

Saage tuttavaks - neiu kollases

Mõni päev tagasi teatasid lapsed, et nad sooviksid endale otsekohe üht vahvat nukku. Ühise arutelu tulemusel sündis kavand nukust, tema värvidest ja suurusest.

Loomulikult kujutasid lapsed ette, et nukk valmib sekunditega ja kohe samal sekundil saab valmis teinegi :)) Nii võimekas ma tõepoolest pole, seetõttu on esitlemiskõlbulik vaid üks nukuke. Laste soovil on tal sinised kingad ja kollane kübar.

Vahel suudavad tütred mind üllatada :) Arvasin, et kindlasti lähevad nad ühe nukuga kaklema ja pean suuri kismasid lahutama hakkama... Nemad aga jagavad nukukest sõbralikult, samas  suure kannatamatusega oodates teisegi nukupreili valmimist.

Aga nüüd ... Saage tuttavaks neiuga kollases :)

Pikkust sai nukule 20cm.

Kasutasin puuvillast lõnga ja abistas heegelnõel nr 2,5

Ilusat juunikuud ja ikka vahvaid ideid!

Rahvuslik kleidike

Talvel valmisid minu esimesed rahvuslikud kleidid. Näha saab neid siin ja siin :)

Kevadki on olnud ideede poolest rikas. Esialgu küll ongi asjad pigem ideede tasandil, aga küllap nad järjest ka teostuma hakkavad. Siit aga tuleb järgmine rahvuslik kleidike.

Sedakorda on pisikesi muudatusi värvide osas ja ka teostuses.

Plluusi osa kudusin ülevalt alla raglaani. Viimases Eesti Naises oli väga kenasti kirja pandud ülevalt alla kootava raglaani õpetus. Sain sealt häid mõtteid, tegin endale vajalikud muudatused ja nii ta tuli ... Väikeseid muudatusi on ka kleidi teistes osades. Eks ta vist nii ole, et iga järgneva kudumiga õpid midagi uut ja kasulikku juurde. Mina sain küll jällegi hulga targemaks :)

Kleidi saab endale armas preili, kelle vanemad väärtustavad rahvuslikkust, sünni- ja isamaad. Siia on kõik neile olulised värvitoonid sisse punutud :) 

Lõng: 100% puuvillane, abistasid ringvardad nr 3.

Oli rõõm kududa, sain seda jällegi südamest ja südamega teha :)

Rõõmsat ja ideedest pakatavat maikuud!

Kollane rõõm

Ajaveebi luues plaanisin siin jutustada vaid käsitöö teemadel. Teatavasti võivad plaanid muutuda või teha väikeseid kurve. Praegu on siiski tegemist pigem väikese kurviga ja järgmises postituses räägin kindlasti jälle käsitööst :)

Hetkel aga jagan teiega mõnd mõtet-emotsiooni.

Kevad jõuab minu jaoks lõplikult kohale siis, kui õitsevad nurmenukud. Igal pool kollane rõõm, mõnusad lõhnad, mesilaste sumin ja lausa suviselt soe ilm. Ah kui võrratu see kõik on!

Homme on lastel lasteaias kevadpidu. Hakkab lõppema nende esimene aasta lasteaias. Augustis tüdrukuid aeda viies tõmbus süda kokku ... kas tõesti meie väikesed päkapikud on juba nii suured?! Põnev aeg on olnud. Tüdrukud on suuremaks ja tragimaks sirgunud, neil on omad armsad lasteaiasõbrad ja toredad kasvatajad. Käisimegi neile kollast rõõmu korjamas ...

Lõpuks sai korv lilli täis. Homme saavad sellest rõõmust osa lastele armsad inimesed lasteaiast ja veel üks kallis sünnipäevalaps - mamma :)

Imetlen, kuidas loodus iga päevaga aina rohelisemaks muutub. Vaid üksikud kohad elavad justkui omas ajas. Näiteks see vana mõisa allee ...

Siinsetel palju näinud puudel on aega küll, aga küllap jõuab kevad lõpuks ka nendeni.

Kevad on möödunud kuidagi kiirelt ja märkamatult on kätte jõudnud mu lemmikaeg.
Otsisin üles ühe kevadiselt kauni jutukese, mille on kirja pannud Fred Jüssi. Südamlik lugu "Saarnaki maa". Ja lõpeb see sõnadega:
"Olgu õnnistatud Eestimaa kevad".

Midagi kaunimat pole võimalik öelda!

Imelised sünnid ...

... muudavad meie elu :) Peagi hakkab üks pisike inimlaps korda saatma oma elu esimest suurt tegu ... ta sünnib. Tal saab olema tore pere, maailma armsaim ema ja vahvad vanavanemad! Suure osa vajaminevast soojusest saab ta just oma kallitelt, väheke lisasoojust annab kampsik.

Kasutasin rohelist tooni Novita Wool lõnga ja Emmebi Superbe helesinist tooni. Emmebi Superbega heegeldasin kaks otsa koos. Abistas heegelnõel nr 3,5. Tulemuseks mõnusalt pehme kamps :)

Ja nüüd näitan mõnd varem valminud komplekti-kampsikut.

Kampsikud jm beebile vajalikud esemed on heegeldatud Novita Bambino nimelisest lõngast, abistas jällegi heegelnõel nr 3,5.

Ja järgmisel aastal tähistab palju rohkem emmesid emadepäeva, sest ... Imed sünnivad!

Hääst algatusest ja unistustest

Seekordne mütsiteemaline postitus tuleb hoopiski siia blogisse ja Mütsimajja lähevad ainult pildid.

Liann Lõngad alustas hiljuti heategevuskampaaniat, kus kutsuti üles kuduma-heegeldama mütse vähihaigetele. See raske haigus ei jäta vist puudutamata ühtki Eestimaa pere ... Mind on see puudutanud liigagi lähedalt. Minu suurim unistus lapsepõlves oli, et mu isa oleks taas meiega. Mida kõike ma temaga teha tahtsin ja kui palju mul talle rääkida oli ... Ja praegu mõtlen ma, missugune varandus meil vanaisa näol kaduma on läinud ... Õnneks on lastel ka teine vahva papa. Üsna kummaline on aga see, et meie lapsed mängivad vahel minu ammu surnud isaga omi mänge.

See on pühendusega müts ... Et tema kandja helesinised unistused täituksid! Unistused on ju selleks, et täituda :) Ja kui väga tahta, küllap ka nii läheb!

Helesinisele unistusele lisaks punusin mütsile magusad maasikad.

Kasutasin puuvillast ja pehmet heegellõnga (nagu alati), abistas heegelnõel nr 2,5.

Müts sobib peaümbermõõdule 51-53cm.

Parimate soovidega,

Triinu

Mõni hetk on elus ilusam, kui teine ...

Elu ilusatest hetkedest saavad kaunid mälestused. Armas, kui nendega kaasnevad ka mälestusesemed. Juba veebruaris sain tellimuse, kus paluti heegeldada pits lapitekile. Lapitekki nähes mõistsin, miks seda kalliks ja eriliseks peetakse. Vaadake ise jupikest sellest iludusest ...

Imeilusad värvid ja põnevad heegelmotiivid tekil, kõik see pani mind proovile. Ei saa ju heegeldada pitsi, mis tekiga ei haaku. Palju aega ei kulunudki, kui muster oli valmis mõeldud ja läks tegudeks. Oli ka tagasilööke. Esialgsed arvutused heegelniidi osas osutusid vääraks, puudu jäi 2 rulli. Justkui kiuste ei olnud pea 3 nädalat võimalik sama heegelniiti kuskilt leida. Lõpuks mure siiski lahenes ja töö jätkus.

Edasi lasen fotodel lugu jätkata ...

Töö oli mahukas ja lõpptulemusena valmis 8,8m 17cm laiust pitsi. Kulus üle 525grammi ja peaaegu 3000 meetrit heegelniiti. Abistas heegelnõel nr 2. Pitsi õmblesin käsitsi teki külge.

Ilusaid ja veel ilusamaid hetki!

Kevad üllatab ... ehtetuhin

Jälgides kuidas mitmetes blogides imekauneid ehteid näidatakse, tuli ka mulle uuesti ehteisu peale. Viimati valmistasin ehteid eelmisel kevadel. Blogis pole ma ühtki neist veel eksponeerinud. Ehtemaailmas ma end eriti kodus ei tunne ... Küllap pole see siiski minu pärusmaa. Aga vahel tuleb tuhin peale ja siis tuleb sellele järele anda ...

Esimese hooga valmisid sellised ehted.

Minu erilised lemmikud on need käevõrud ...

Järgmisena valminud tööd on minu jaoks suure emotsionaalse väärtusega. Polümeersavist aitasid pärleid voolida minu tollal veel 1a9k tütred ...

Ja veel üks roosa komplekt, mille kee ulatub kolm korda ümber kaela, jättes eriti luksusliku ja põneva üldmulje ...

Ehted läksid müüki minu DisainiMaja poodi.

Kevadiselt põnevaid mõtteid!

Kevadised iludused

Hiljuti paluti minult kindaid ... õhulisi ja augulisi, et kevad juurde pääseks ja riietusele pidulikkust lisaks. Kohe alustuseks ütlen, et need on minu esimesed heegeldatud kindad. Mustrit kuskil piilumas ei käinud, proovisin ise hakkama saada :) Ja tundub, et saingi.

Kinnaste teo juures oli kõige keerulisem õiget sõrmede pikkust saavutada. Mul endal on tilluke käsi ja lühikesed sõrmed. Seetõttu oli päris raske otsustada kui pikad sõrmed õieti olema peavad. Õnneks sain vahepeal kinnaste omanikule poolikut tööd kätte proovida :)

Edevust lisavad kinnastele punased lilleõied, sümboliseerimaks soojust, headust ja hinge erksust. Kindad ei saa olema lihtsalt igapäevaseks kasutamiseks, vaid neist saab osake ühest esinemisest ;)

Kindategu hakkas meeldima, plaanin endalegi ühed heegeldada!

Lõngaks oli Novita Kotiväki, abistas heegelnõel nr 1,75.

Nüüd ootan ärevalt, mida kinnaste omanik tulemusest arvab ;)

Päikest ja rõõmu kevadesse!

Aitäh, aitäh, aitäh ...

ehk Karu Bella jõuds meile :) Ütlen kohe alustuseks ära, et autor pole mina vaid Pilleke. Suured tänud talle tüdrukute poolt!!! Tänupildid ja lugu tulevad siit!

Karu Bella lugu sai alguse ühel talveõhtul, kui tüdrukud issilt õhtujuttu küsisid. Tavapärase jutukese Jänesepoeg, kes ei tahtnud magama jääda, asemel nõuti hoopis "Räägi meile Bellast!". Issi ei osanud esiti reageerida ja ütles, et tema sellist lugu ei tea. Lapsed aga nõudsid Bella lugu ja nii hakkas emme jutustama. Emmed ju teavad kõiksugu jutukesi ;)

Elas kord karupoeg Bella. Ta oli väga hea karulaps ja kuulas alati oma emme-issi sõna. Ükskord hakkas Bellat huvitama talv. Samal ajal kui kõik teised karud talveunne jäid, pani karu Bella helesinise sooja kootud kampsuni selga ja läks õue lund vaatama. See oli nii põnev. Pehme, külm ja seda sadas muudkui juurde. Metsas sai karupoeg Bella tuttavaks oravapoegade, hundikutsikate ja rebasepoegadega. Üheskoos käisid nad kelgutamas, ehitasid lumememme ja vahel tegid ulakust ka. Nii mängides möödus talv kiiresti. Saabus soe kevad. Kaurpoeg Bella ema ja isa ärkasid talveunest. Nad kuulsid vahva loo sellest, kuidas nende pisike karupoeg oli rõõmsalt talve nautinud. Ja nad ei pahandanud temaga üldse, sest nende Bellake oli ju kõige armsam karupoeg.

Nüüdseks on paljudeks unejuttudeks olnudki lood karupoeg Bellast. Bella teeb sageli samu asju, mida tüdrukud isegi päeva jooksul korda on saatnud. Nüüd on lapsed juba ise vahvad uue unejutu loojad :)

Pille vilditud karupojad said hulgaliselt kalli-musi-paisid!

Ja hetkel magavad karupoeg Bellad tüdrukute kaisus magusat und ... kui just mõni neist öö jooksul Kuule ei lenda (praegu on lisaks Bella lugudele päevakorral ka Sipsiku lood)!

Suured tänud Pillele, karupoeg Bella disainerile!

Vahvaid muinaslugusid!

Kes on need, kel kaks pikka kõrva ...

... muidugi jänesed ja siit nad piiluvadki!

Korvikesi esitlesin juba mõnda aega tagasi. Jänesed pärinevad minu lapsepõlvest, valge jänku on mu ammune lemmik. Jänesel on ka oma töö teha - muna on tema kõhus hoiul ;)

Munad värvime alati sibulakoortega ja kõige põnevam on neid pärast keetmist lahti pakkida. Tulemused on alati nii kirjult erilised, et lausa kahju on mune koksima hakata ...

Tänane üsnagi vihmane ilm on meie peres olnud põnev ja tegus. Väike teatrietendus, munade pakkimine, keetmine ja lõpuks lihavõttelaua kaunistamine.

Väike teadaanne ka ;) Kuna viimasel ajal on vägagi päevakorral minu lemmikud - MÜTSID - lõin oma MütsiMaja. Kõik huvilised on ka sinna oodatud :)

Rõõmsaid kevadpühi, toredat munakoksimist ja palju päikest teie peredesse!