Reis Lätti väikese põikega Leetu

Meie perele meeldib väikeseid reisikesi teha. Kaugele me enamasti ei sõida, aga suvel kohe peab kodust natuke eemale saama :) Põhja-Läti on meil üsnagi läbi sõidetud ja seepärast vaatame juba mitmendat suve natuke kaugemale. Eelmisel aastal tegime paaripäevase reisi Kuramaale ja ka siin blogis sai seda pisut kajastatud. Sel korral otsustasime pikemaks ajaks minna, et kõike ikka rohkem näha :) Niisiis pakkisime ühel õhtul kohvrid, ärkasime järgmisel hommikul päris vara ja keskpäevaks olime juba Ventspilsis. Esmalt seadsime sammud randa. Meri oli üllatavalt tuuletu, ilm mõnusasti soe ja ujumine tundus päris ahvatlevana. Isegi +17 kraadine merevesi ei suutnud heidutada ja nõnda me sinna viskusime :) Pärnus pole ma üldjuhul 17 kraadiga vette nõus minema (lihtsalt ei taha kilomeetrit madalas jahedas vees kõndida), aga Ventspilsis läheb ju kiirelt sügavaks ning ujumise saab hetkega teoks teha. Pärast jalutasime parkides, nautisime linna ja muidugi ei saanud ilma lastelinna külastuseta. 

Veemaailm Ventspilsi rannapargis

Õhtuks sõitsime edasi Liepajasse, kuhu olime endale mõnusa hotellitoa broneerinud (lausa kolmeks ööks). Jõudsime õhtul veel linnas jalutada ja mõned eelmisest aastast tuttavad kohad üle vaadata. 

Liepaja rannapark ja selle ümbrus on ontlikult korras ja puhas. Seevastu kõik, mis jääb rannast eemale, on üsnagi keskpäraselt korras või suisa räämas. Mida rohkem Karosta poole sõita, seda õnnetuma olemisega majad rivis seisavad. Ent sellele kõigele vaatamata on linn minu südame küll võitnud. Tegelikult kogu meie pere südame :) Siin mõned näited linna kaunimast osast.

Järgmisel hommikul oli ilm pehmelt öeldes tuuline ;) Seda vahvam oli mõte Karosta muulile minekust. Ja me ei pidanud pettuma, lained olid uhked ning tuul pillutas neid ka muulile! 

Karosta linnaosa ise on päris kole ja nõukaaegsed kortermajad korrast ära. Samas on seal ka tsaariajast pärinevaid oluliselt ilusamaid hooneid, uhkete kuldsete kuplitega kirik ja eriti vahva Karosta sild. Nii, et tasub igati külastamist :)

Karosta sild

Minna tasus ka Liepaja järve äärde, kuhu viib puidust laudtee ja vaadet sai nautida tornist. Kevadisel ajal pidavat seal hulgaliselt veelinde olema, praegu oli elu järvel üsna vaikne. Üksik kalamees vaid toimetas eemal paadis. 

Ka Liepajas jätkus lastele hulgaliselt tegevust mänguväljakul. Nii suurel hulgal inimesi, kui sealses lastepargis, polegi meil õnnestunud enne mänguväljakutel näha. Sellegipoolest oli kogemus vaid positiivne ja tegevust lastele jagus :) 

Liepaja on uhke oma merevaiguvärvides kontserdimaja üle. Samuti on mõned aastad tagasi valminud merevaigukell (liivakella põhimõttel). Selle tegemiseks paluti linnarahval annetada rannast leitud merevaigutükikesi, nendest tükkidest valmiski kell :)

Liepaja Kontrerdimaja

Merevaigukell

Ühe päeva veetsime ka Leedu kuulsas kuurortlinnas Palangas. Laste jaoks oli see esimene kord Palangas ja muidugi jättis kõik neile hea mulje. Väidetavalt olid sealsed lained veelgi kõrgemad kui Liepajas. Vesi aga oli palju jahedam ning ujuma ei kutsunud, lainetes sai siiski mängida.

Käisime ka Birute pargis ja saime väga toreda elamuse võrra rikkamaks. Pargis jalutades möödus meist pisut eemalt kaks metskitse. Fotokas oli just hetkeks käest pandud ja pildile seda kõike ei saanud, aga elamus oli ikka ülim! Ussikuningale tegime ka pai ja uskumuse kohaselt peaksime Palangasse kunagi tagasi jõudma. 

Tagasiteel koju külastasime veel Kuldiga linna ja vaatasime uuesti üle Euroopa kõige laiema joa. Venta juga on küll madal (vaid ca 2 m), see-eest aga tervelt 249 meetrit pikk (suurvee ajal isegi 270 m). 

Kuna eelmise aasta postituses oli Kuldigast pikemalt juttu, siis siinkohal rohkem ei räägigi ja lisan vaid paar fotot Kuramaa hertsog Jakobiga :)

Tagasitee Riia poole kulges rõõmsalt. Omamoodi seltskond võttis meid vastu Sabiles. Külarahvas on muruplatsile meisterdanud nukkudest seltskonna. Esmapilgul mööda sõites tundub, et siin on mingi külapidu ... Aga ei, hoopiski kirevates riietes nukud! Püüdsid pilku ja möödasõitvad autod muudkui peatusid :)

Kokkuvõtteks saime hulgaliselt mõnusaid elamusi, mida tore meenutada. Saime rõõmuga puhata ja ammutada endasse uut energiat, mida heas seltskonnas reisid kuhjaga annavad :) 

Ja ehk andsime teist kellelegi mõtte teha üks väike reisike Lätti?