Olen varemgi puhkuse lõppedes väikese ülevaate meie suvest teinud. Jätkan traditsiooni :)
Haapsalut ma enam pikemalt mainima ei hakka, sellest oli juba mõni päev tagasi juttu. Koos perega jõudsime sinna sel suvel kokku viiel korral :) Aga me käisime ka paljudes teistes toredates paikades, veetsime mõnusalt aega koduses rannas, nautisime pikki hommikuid ja valgeid õhtuid. Oh need valged ööd ... kui palju energiat see juurde annab ... Minuga vähemalt on nii. Talvisel ajal kipun ma vahel juba kl 8 õhtul voodisse, suvel seevastu pole südaöö probleem ja samas võin juba kl 6 vabalt ärgata. Suvi on minu aeg!
Jõudsime sel suvel väga palju rännata. Kõike ei mahutagi siia, aga mõned erksamad reisid talletan ...
Sel suvel käisime päris mitmel korral Lätis. Mõtlesime, et vaatame seekord Valmiera ümbrust. Tavaliselt sõidame Lätti läbi Ikla, kuid sel korral otsustasime minna Mõisaküla kaudu. See oli hea otsus. Väikesed käänulised teed viisid lõpuks välja Ruhja. Teel sinna olid imeilusad viljapõllud. Nõnda palju karikakraid polnud ma ammu näinud. Võrratu vaatepilt!
Valmiera suhtes puudusid meil eelnevalt igasugused tunded. Meenus, et lapsepõlves olin seal käinud. Sel ajal ju tehti kaubareise Lätimaale. Midagi rohkemat Valmiera kohta ei meenunudki. Linn üllatas meid positiivses mõttes. Armas pisike linn Gauja jõe kaldal. Ordulossi varemeid on restaureeritud ja ümbrust hoolega korrastatud.
Vaatamist väärt on ka 13. sajandist pärit kirik. Meie sattusime Valmierasse kuumal suvepäeval ja kiriku jaheduses oli end väga mõnus väheke kosutada. Hetk pisut teises maailmas, kus tekkiski tunne, et kõik seisab.
Otsisime üles ka turismiinfo. Teel sinna läbisime põneva skulptuuri. Ja infopunkti soovitan kindlasti külastada. Seal oli rikkalik materjalikogu nii Läti erinevate piirkondade kui ka Leedu kohta. Lisaks muidugi suveniirid, millest lapsed kuidagi mööda ei saanud :)
Tagasiteel põikasime veel Cesisest ja Siguldast läbi. Seal me nii pikalt sel korral ei olnud, sest eelmisel aastal tiirutasime just nendes piirkondades. Otsustasime sellel reisil, et sõidame väiksematel teedel, nii näeb ju rohkem ümbrust. Vot selline tore lilleilu oli Staicele lähedal :)
Me ei piirdunud Valmieraga :)
Kui ma olin 5- aastane, käisime Palangast tulles ühes suurejoonelises lossis. See jättis mulle sügava mulje. Ajaga mälestused tuhmusid, aga tunne jäi. Ma olin endaga juba pikalt kaasas kandnud mõtet, et tahan sinna uuesti minna. Ja sel suvel me läksimegi :) Kõik oligi uhke ja tunne ei petnud sugugi. Pääsukesedki armastasid seda paika samuti endiselt. Uhke-uhke. Arhitektiks ikkagi Rastrelli ju.
Rundale lossis ja lossi ümbruses veetsime pika päeva. Lapsed suutsid üllatada, ilmselt haaras neidki see ilu endasse ning nõnda nad ainult imetlesid ja imestasid kui kaunis kõik on. Tegin meie Rundale käigust palju fotosid, ka siseruumides tohtis pildistada (seda küll raha eest) ja loomulikult ei jätnud ma võimalust kasutamata. Huvi säilimise mõttes ma siia tubaseid pilte eriti ei lisa, kuid mainin, et kõik oli tõepoolest võrratu!
Võrratult kaunis oli ka lossiaed, õigemini aiakesed ... kohati väikeste väravate taga peidus ja nii põnevad.
Tüdrukud mängisid lossipreilisid ja olid kõigest väga põnevil :)
Vahepeal tegime tiiru Tallinnasse. Käisime loomaaias, lennusadamas ja Kadriorus jalutamas. Ka Paldiskisse ja Padisele jõudsime, sinna juurde veel mõnusad tunnid Roosta rannas.
Ja siis ühel hommikul ütles abikaasa, et me võiks Stockholmi minna :) Järgmisel hetkel broneerisimegi juba piletid ja ülejärgmisel hetkel olime laeva peal. Viimasel juuli päeval sõitsime. Marta oli esiotsa küll pettunud. Tema tahtis minna lennukiga, sest lennukiga ta pole veel sõitnud :D Aga see kõik ununes, kui ta nägi Lotte mängutuba ja kui mõlemad tüdrukud said endale toredad joonistused käe peale.
Mina võtsin juba targu mängutuppa kudumise kaasa. Kampsuni käis oli parasjagu tegemisel ja ma lihtsalt ei suuda tegevusetult istuda. Nüüd on kampsun ammu valmis ja ühel hetkel jõuavad pildid siia blogisse ka.
Tavapäraseid reisipilte ma ei hakkagi näitama, küllap neid on paljudel kodus ja see pole nii huvitav :) Panen siia lihtsalt mõned emotsioonipildid. Lapsed võtsid kaisukateks kaasa Sofia ja Teele. Armsad nukud, keda saab lähemalt kaeda
siin. Ühel hetkel tabasime, et tüdrukud olid nukud ka Stockholmi poole vaatama pannud.
Ja sellest järgmisel hetkel ilutses aknal juba tütarlaps ise :)
Armas lillerohke sild, mis viis kuningalossi juurde.
Tagasi laevas haarasid meie tähelepanu kajakad. Keegi alumisel tekil söötis neid ja nad lendasid pikalt-pikalt laevaga kaasa. Vahepeal tulid nii lähedale, et tekkis võimalus neid käega katsuda.
Augustis käisime veel Tartus Ahhaa keskuses. Veetsime seal pea 5 tundi, vaatasime planetaariumi etendust, käisime läbi kõik teadussaalid ja õnnestus näha ka teadusteatri etendust vee teemal. Lapsed olid vaimustuses ja meie mehega samuti. Ülimalt tore päev :)
Ja veel enne puhkuse lõppu veetsime ühe mõnusa päeva Riias. Kes Pärnu kaudu Riiga on sõitnud, teab, et Salacgriva lähedal on üks tore oranž puu. Puu oli juba ammu kuivanud. Mäletan seda üksikut kuivanud puud vähemalt 10 aastat ja nüüd oli nii tore vaadata, et puu oli rõõmsaks muutunud.
Sel korral keskendusime Riia vanalinnale ja käisime hiljuti avatud kunstimuuseumis
Rigas Birža. Muuseum asub Toomkiriku platsil ja on vaatamist väärt. Soovitan külastada.
Perega reisida on tore. Ma tõeliselt naudin seda ja ei kujuta ette, et võiksime kõike seda teha ilma lasteta. Mäletan enda lapsepõlvest, kui tore oli kuskile sõita ja igast reisist on kasvõi tilluke mälestus jäänud. Nii, et tahaks oma lastessegi jätta palju-palju seda mõnusat reisitunnet :)
Üks lõbus reisipilt ka siia lõppu ...
Palju muljeid ju vajab unenäos talletamist :)
Ilus suvi oli ja ikka veel on :)
Ainult puhkus on juba mõnda aega läbi ja aina töisemaks kõik läheb.
Tänud, kes viitsisid lugeda-vaadata!
