Teate seda tunnet, kui kood ja kood ning otsa ei paista? Mul on viimasel ajal nii, kui koon tüdrukute kampsunitele käiseid. Ja oi kui tüütu see on! See on meeletu, kuidas lapsed viimasel ajal kasvavad. Alles eile olid nad ju veel pisikesed! Nüüd on meil pikkusevahe õige väikeseks kahanenud ja ilmselt olen ma varsti meie pere kõige lühem inimene.
Nüüd siiski valminud kampsunist. Õigupoolest sai teine juba mõnda aega tagasi valmis, ent soojal suvepäeval ju ei kipu villast kampsunit pildistamiseks selga tõmbama :)
Käesolev kampsuni jaoks on lõng harutatud sellest varem valminud kampsunist. Lõngad polnud topilised ja ses mõttes kenasti säilinud vaatamata rohkele kandmisele. Küll aga tegi kurvaks kui palju värvi andis kaunis Koigu lillakas lõng :( Nüüd on see oluliselt tuhmim kui algkujul. Kandmist see muidugi ei sega :)
Kampsun on lihtne raglaanlõikeline, kootud ülevalt alla. Ainukeseks väikeseks edevuseks ongi raglaanidel olev pitsiline muster ja veel väiksem muster külgedel.
Praegu on käsil kampsun, kus edevust pitsiliste mustrite osas on märksa rohkem. Kui ma need lõputuna tunduvad käised valmis saan, siis näitan siingi :)
Mõnusat augustikuu jätku!
No comments:
Post a Comment