Aasta kokkuvõte

 Aastat on alles veel küll mõned päevad, aga teadagi lendab aeg kiiresti. Seega seekord olen tublim ja teen aasta kokkuvõtmisega algust natuke varem :)

Lugesin 2016. aasta viimast postitust ja peab mainima, et olin küllalt napisõnaline (mitte, et ma muidu eriliselt suure jutuga oleksin...). 2016 oli üldse kummaline aasta ja oli nii mõnigi asi, millega juba siis sotid selgeks oleksin tahtnud saada. Samas täna võin nentida, et asjadel on kombeks laheneda ja kui mitte täpselt plaanipäraselt, siis omal moel ikkagi. Nii, et virisemiseks pole põhjust ja nautin ilusaid hetki, mida elul ka varuks on.

Rõõmsaid laste kilkeid on olnud palju (õigluse huvides peab märkima, et ka porisemist oleme kuulnud). Väga palju kannatlikust on vaja läinud, sest tavapärasteks on saanud oota, kohe; kohe teen; oota, ma loen lehekülje lõpuni; mhmh kohe; miks mina pean seda tegema? jne. Muidu elame ikka mõnusa armastusemulli sees ning kuuleme lastelt tihti kui kallid ja armsad ja parimad me mehega oleme. Väga loodan, et seda veel mõneks ajaks jagub ja puberteet veel viibib :)

Aasta põnevamad ettevõtmised on ikka seotud kodu ja perega: käisime väikestel reisidel kodumaal ja sattusime põigetena ka Lätti, Leetu, lapsed võtsid osa XII noorte laulu- ja tantsupeost "Mina jään" ja olid sellega seoses esimest korda pikemalt kodust ära, tähistasime jaanipäeva rabas matkates ja maalides, lapsed lugesid ohjeldamatult põnevaid raamatuid ja sama tegin ma isegi (kuigi mitte nii ohjeldamatult, sest siis jääks kodus kõik toimetused tegemata), käsitöödest nautisin lastele kleitide kudumist või kudusin mõnuga kindaid, mütse. 

Aasta tegu on see, et võtsin end põhjalikult käsile. Muutsin paljutki ja tunnen end tänu sellele hulga kergemalt (nii otseselt kui kaudselt). Loobusin nii mõnestki harjumusest ja olen päris uhke enda üle!

Aasta blogis oli vaiksem. Mitte, et ma vähe käsitööd teinud oleks, lihtsalt kirjutamisele oli millegipärast raske end sundida. Pilte ikka tegin ning neist üks ja teine jõudis lõpuks isegi blogisse. Rohkem klõpse nägi mu Instagrami konto. Praegu tunnen nagu oleks blogisse siginenud vaikus murtud ja ehk uuel aastal tekitan siiagi taas rohkem pildimaterjali ja ülevaateid oma tegemistest :)

Jõulud olid mõnusad ja perekesksed. Mulle nii meeldib meie ühine aeg ja väikesed traditsioonid, mis aastatega tekkinud. Jõululaupäeva hommikul oli ilm eriliselt ilus ja kiskus kohe mere äärde jalutama. Jõuluõhtul käisime surnuaias ja viisime jõuluterviseid ka sealsetele kallitele. Söömisega üle ei pingutanud. Küpsetasin imeliselt maitsvat pardifileed, juurde pakkusin ahjus küpsenud köögivilju ning väheke veri- ja tanguvorsti. Pärast käis Jõuluvana, kes oli mõistlikult kinke teinud ja meie pere neisse õnneks ei uppunud :) Seekord oli meil külas erakordselt pisikest kasvu südikas Jõulutaat, kes huviga luuletusi kuulas ja ise ka lauludega kaasa aitas. Lõpetuseks pani meid kõiki veel Aliast mängima :)

Rõõmuga tervitades ja mõnusat vana aasta lõppu soovides, 

Triin