Pärnu

Olen siin kiitnud ühte ja teist toredat kohta, aga oma kodulinnast polegi juttu teinud.

Tegelikult on nii, et olen väga suur Pärnu fänn. Kui ma Pärnus ei elaks, siis valiksin järgmistena ilmselt Haapsalu või Kuressaare :)

Miks ma seda postitust just praegu teen? Aga seetõttu, et homme on siin tulemas üks eriti mõnusa hõnguga üritus, mis kaasab endaga suure osa linnast - "möllama" hakkavad hr. August ja hr. Unetus ehk et homme on Augustiunetus. Nii, et kes veel pole Pärnusse jõudnud, siis homme tasub seda küll teha :)

Ja kui juba tulete, siis sattuge ka jõe kesklinna poolses küljes Jaansoni rajale. Mainitud rada on minu selle suve kõige lemmikum teekond läbi Pärnu, ühest sillast teiseni ja kui palju huvitava või mõtlemapanevaga ääristatud ... Suvise kuumaga olid varahommikud jõe ääres tõeliselt kosutavad ja andsid kogu päevale mõnusa energia. Kuigi järgnevatelt fotodelt vaadatuna tundub jõeäärne vaikne ja inimtühi, on tegelikkuses liikumine päris tihe ... on kalamehi, on jalutajaid ning jalgrattaga ruttajaid. Muidugi palju elavam on kaldaäärne päeval ning õhtupoolikul.

Kui varahommikul vaikselt omaette kulgeda, võib kuulda mõne jalutaja ümisemist, valje haigutusi või isegi väikest jutukõminat :) Inimesed lähevad omas tempos ja tunnevad end tõesti vabalt - mulle see tohutult meeldib, võtab kohe muige näole :)

 Kontraste on jõe ääres meeletult palju. Kohtuvad agulimajad ning kaasaegsed uhkemad elamud, samas on mahajäätud hooned ja eemalt paistvad suured ja uhked uusehitused. Vahepeal silkab üle tee mõni rott. Mõnes teises kohas võib korjata põldmarju. 

Jõe õitsemine on omaette kaunis vaatepilt. Mustmiljon vesikuppu ja vesiroosi - see on eriliselt ilus. Vahel tahaks neile pai teha :)

Nõnda uue silla juurest kesklinna poole kulgedes või ka vastupidi, saab näha ka sellist osa Pärnust, mis siiani natuke varju on jäänud. Mulle endale meenuvad lapsepõlves vanaisalt kuuldud lood, kuidas endistel aegadel jõe ääres elu käis. Nõnda vaatan ma ühes kohas jõge ka erilise pilguga, sest ma tean, et kusagil seal ujus mu vanaisa üle laia Pärnu jõe. Ning ühes teises kohas mõtlen ma, et kusagil siin päästis ta varakevadel ühe poisi, kes jääpangale oli mängima läinud, uppumissurmast.

Aga kui pole aega pikemalt jalutada, siis kesklinna silla juures on väga ilusad piknikuplatsid ja muidu kena istuda :) Sinna ikka tasub jõuda :)

Nii, et kes pole veel Pärnusse jõudnud, tulge ja tundke end mõnusalt :) Suvi ju kestab veel :)