Miks mulle meeldib Haapsalu. Ja kroonprintsi kirjaga rätt.

Ajendatuna tänasest toredast päevast Haapsalus, mõtlesin, et panen lõpuks kirja omad emotsioonid seoses selle linnaga :) Ütlen kohe ära, et Haapsalu on üks mu lemmiklinnadest.

14 aastat tagasi ei teadnud ma Haapsalust suurt midagi. Olin seal üksikud korrad lapsepõlves käinud, kuid igasugused mälestused ses osas olid minimaalsed. Kui ma oma tulevase abikaasaga kohtusin, siis sattusime meie esimesel ühisel suvel kohe paaril korral Haapsallu. Temale oli see väga sümpaatne linn ja vastupidiselt minule oli ta juba koolipõlves seal palju käinud. Vot, ja kui ma 14 aastat tagasi Haapsallu jõudsin, siis haaras mindki selle linna olemus. Esmalt köitsid mind vaiksed ja käänulised kõrvaltänavad, milledes puudus igasugune loogilisus. Kui arvasid, et jõuad ühte kohta, siis jõudsid lõpuks sootuks mujale. Mina, kes ma tegelikult tõeliselt hästi ümbruses orienteerun, sain korduvalt ohhoo elamuse, sest pisikestelt tänavatelt jõudis põnevatesse kohtadesse, kuhu minu arvates tee poleks pidanud viima. Praeguseks on Haapsalu mulle loomulikult palju selgemaks ja loogilisemaks muutunud, aga endiselt meeldib mulle tohutult see, kuidas ühe vee äärest jõuad märkamatult teise äärde :) Ja muidugi panevad ikka ning jälle imetlusest õhkama armsad väikesed puumajad veel mõnusamate aedadega. Täna leidsime päris mitme aia pealt korvikesed õuntega. Viieristis haarasime meiegi korvist paar õuna, mis maitsesid tõeliselt hästi.

Sel suvel jõudsime perega viiel korral Haapsallu. Abikaasa käis töö asjus tegelikult veel mõned korrad rohkem. Mina ja lapsed olime lausa kadedad ta peale noil kordadel, aga mis teha, alati ju pole võimalik kaasa minna. Lisan siia ka pilte tänavusuvisest Haapsalust. Tavaliselt teeme kõigepealt tiiru lossiplatsile ja lapsed poseerivad kahurite peal. See on meil juba aastatepikkune traditsioon :) Kui muidu ei saagi aru, et lapsed kasvanud on, siis neid kahuril tehtud pilte vaadates saame me alati justkui üllatuse osaliseks. Oh kui palju nad kasvanud on! Edasi jätkub kõik samuti väga traditsiooniliselt, traditsioonid on ju nii olulised (eriti lastele). Liigume promenaadile, uurime luigepere tegemisi, lapsed möllavad Aafrika rannas, käime Kuursaalis söömas (sealsed teenindajad on meil ka juba suvega lausa teretuttavateks saanud ;)) ja jalutame vaiksetel kõrvaltänavatel. Aa, ja muidugi Iloni Imedemaad meeldib ka alati külastada. Seal etendatud "Madlike" oli laste jaoks üks suve meeldejäävamaid sündmuseid. Sagedasti astume läbi ka Epp Maria Galeriist.

 Tänasel jalutuskäigul avastasime endise neuroloogilise taastusravikeskuse asemele ehitatud kortermaja ukse kõrvalt õitsvad päevalilled. Nii armas vaatepilt :)

 Tegelikult käisime täna Haapsalus pitsipäeva tõttu, mille üheks osaks oli Helga Rüütli raamatu esitlus uues Pitsikeskuses. Nüüd on mul üks armas käsitööraamat riiulil juures :) 

Tagasiteel koju uurisin raamatut põhjalikult. Imelised pitsikirjad! Aga ega ma ei imesta, sest Haapsalu ilus olemus on ilmselt juba pikalt-pikalt olnud sealsete naiste jaoks suurimaks inspiratsiooniallikaks. Ühesõnaga väärt raamat on riiulis juures ja kindlasti koon sealt nii mõnegi kauni mustri salli sisse.

Kuid veel enne, kui jõudsime tänasele esitlusele, võeti meid turismi infopunktis "rajalt maha". Mulle meeldib alati infopunkte külastada, sest sealt leiab sageli väga huvitavat materjali erinevate piirkondade kohta. Nõnda astusin tänagi tüdrukutega sinna sisse (abikaasa jäi laadamelu uudistama). Tüdrukud uurisid Lotte kaanepildiga Eestimaa tutvustust, kui meie juurde astuti ja paluti, kas lapsed on nõus ühes turistidele mõeldud reklaamklipis osalema. Saime jutule ja selgus, et see reklaam filmitakse seoses kevadel saadud tunnustusega. Nimelt oli kevadel EASis konkurss "Eesti avastamata aarded 2013. Ligipääsetav turism" ja Haapsalu võitis selle. Kui on huvi, siis konkursi kohta saab pisut rohkem lugeda siit. Edasi läks juba väga vahvaks, sest mu abikaasa kuulus juhtumisi tookord konkursi žüriisse ja oli üks hindajatest. Lõpuks juhtuski nõnda, et rääkisime klipi tarbeks perega keset Haapsalu peatänavat, kui tore ning ligipääsetav on Haapsalu ja miks meile see linn meeldib :) Mina, kes ma tegelikult avalikku tähelepanu üldse ei armasta ja alati avalikest esinemistest viilida üritan, sattusin nüüd korraga reklaami sisse ... Aga kuna Haapsalu on tõesti nii armas ja tore, siis jäin ikka lõpuks nõusse.

Äsja sain valmis ka ühe uue räti, mille muster pärineb raamatust "Haapsalu rätt". Kirjaks valisin Kroonprintsi kirjaga rätt 2. Ja kus mujal kui Haapsalus oli sobiv rätt pildile saada. Rätt tuli hiigelsuur, aga jahedal ajal on seda tõesti väga mõnus peale võtta ja ühtlasi meenutada sooja suve.

 Räti tiivasirutus on 240 cm ja kõrgus 110 cm.

Lõng: Rowan Kidsilk Haze, mida kulus 5 tokki.

Varras: 3,5

Tänane päev oli tõesti ülimalt mõnus. Haapsaluga ongi alati nii, et elu saab teise rütmi ja aeg oleks justkui aeglasem. 

Järgmisel aastal on pitsipäev 10. augustil. Nii, et üks uue suve tähtsündmus on juba kalendrisse kirja pandud :)