Juba ülehomme on mardilaupäev ...

... ja ühes sellega lasteaia Mardilaat.

Andsime koos lastega oma panuse laadale.

Lastega ühiselt tegutseda on tore. Armas, kui tüdrukud oma mõnusalt sooja käega mu käest kinni võtavad ja salapärase häälega teatavad: "Emme, teeme täna midagi eriti huvitavat." Veelgi parem on siis, kui tõepoolest on aega ja võimalust midagi vahvat üheskoos teha. Mardilaat on just selline üritus, millesse ka tüdrukud oma panuse said anda. Neil avanes võimalus tegeleda millegi eriti meelepärasega ... Tütarlapsed ei ütle vist iialgi ära võimalusest pärlitega mängida. Sedakorda said nad ise sobivad pärlid valida. Esialgu oli otsustamine muidugi keerukas. Isegi nii keerukas, et traadile sooviti panna kõik kirjud pärlid emme pärlitagavaradest. Lõpuks õnnestus mõistlik hulk helmeid välja valida ja töö võis alata.

Pärlite lükkimisel avaldusid suurepäraselt ka laste iseloomujooned.

Noorim kaksikutest tegutses rahumeelselt ja keskendunult. Tasapisi täitus kogu eelpainutatud traat helmestega. Tema on meil see, kes vaimustub igast uuest asjast. Aga ta on ka tõeline jahmerdaja ning unustaja. See on lihtsalt kohutav, kui aeglane ta mõne tegevuse juures võib olla ... sest alati tuleb vahepeal veel mitut asja teha. Hommikune riietumine on teinekord üsnagi aega ja keelitamist nõudev ...

Ja talle pole sugugi oluline tulemus, vaid tegutsemine ise :) Sedakorda sai valmis rõõmsalt roosa käevõru.

Vanim kaksikutest püüdleb meil alati parima ja perfektseima poole. See on nii olnud juba varasest lapsepõlvest. No näiteks kõndimine ... Me teadsime, et tegelikult ta suudab juba iseseisvalt kõndida. Aga tema hakkas kõndima siis, kui jalg enam hetkekski ei vääratanud (1aasta 1,5 kuuselt). Ja ta tõesti ei kukkunud kordagi. Selliseid näiteid on meil ääretult palju.

Ta teeb siis meelsalt, kui tulemus on perfektne ja korralik. Väga püüdlik tütarlaps. Kui ta endas kahtleb, siis on ta lihtsalt keeldub tegevusest. Tundub, et ta justkui kardab valesti teha. Ja ometi pole talle kordagi seda ette heidetud. Meie silmis ei olegi lastele midagi ette heita. Pigem ikka kiidame lapsi, vastame lõpututele miks? küsimustele ja arutleme ilmaelu üle :) Sellele preilile on oluline ka hea tulemus.

Ühesõnaga, üks tegi toreda roosa pärlivõru ühe õhtuga valmis. Teine aga pani osa pärleid ära, siis läks traat käes sassi ja edasi tekkis tõrge. Nii oleme me kõik oma panuse oranžika võru valmimisele andnud :)

Meie perest lähevad sel aastal laadale kilpkonn Kübarmüts, heegeldatud Hello Kitty ja mõned ehted. Osad ehted jäävad pildilt välja ... et jääks midagi saladuseks ka ;)

Tänan külastamast!