Viltimine on asi, mis on minu jaoks võrdlemisi uus. Olen mõni aasta tagasi natuke märgviltimisega tegelenud, nõelviltimisega üldse mitte.
Nüüd tekkis selle vastu huvi ja oli ka põhjust katsetada.
Lastel on kuskile ära kadunud (äkki kuu peale läinud ...) üks karu Belladest ja mõtlesin ise viltimist proovida.
Arenemisruumi on veel küllaga, aga lastel on taas rõõmus meel :)
Uus Bella käis meiega juba ka jalutuskäigul ja nautis kaunist päikselist sügisilma.
Kui esimene katsetus oli tehtud, proovisin natuke veel ...
ja sündis lepatriinu Viktoria.
Viltimine oli tore vaheldus, arenguruumi on väga palju, aga võibolla saavad lapsed ka edaspidi endale mõne vilditud sõbrakese juurde.
Kaunist sügist!
No comments:
Post a Comment