Mõnda aega on siin blogis valitsenud vaikus. Ma ikka kogu aeg teen midagi, aga suvel olen meelsamini siiski õues ja seetõttu on ka blogimine unarusse jäänud.
Käisime Tartus külas karu Lillekäpal. See reis oli meil plaani võetud juba kevadel ja nüüd lõpuks sai teoks. Mõlemal lapsel on praeguseks olemas ka oma Lillekäpp. Esimesest sõbrakesest oli juttu siin.
Ja siin on näha mõlema lapse karud ...
Sellel pildil poseerib toredasti viimati valminud karu Lillekäpp ...
Tartu Mänguasjamuuseum oli väga sümpaatne ja armas koht. Meie laste lemmikraamat on endiselt "Karu Lillekäpa töö-ööd" ja kõiki raamatust tuttavaid tegelasi oli suur huvi näha. Kahjuks tegi muuseumitöötaja pileteid müües saatusliku vea, pärides, kas lapsed soovivad minna ka mängutuppa. Sellega oli kogu huvi mänguasjade vastu pühitud ja edasine eesmärk oli võimalikult kiirelt jõuda mängutuppa. Muidugi ei andnud me lihtsalt alla ja vaatasime eelnevalt kõik mänguasjad üle. Küll aga oli vaja lapsi ohtralt motiveerida ja keelitada. Lõpuks mängutuppa jõudes avastasid tüdrukud, et seal pole hoopiski midagi huvitavat. Peamiselt oli mängutuba minu hinnangul mõeldud paari aastastele lastele. Meie mõni aasta vanematele tegelastele ei olnud seal kuigi palju huvitavat. Koduteel arutasid tüdrukud, et mõnda raamatust tuttavaks saanud tegelast nad ei näinudki. Üheskoos leppisime kokku, et järgmisel korral pöörame tähelepanu ainult muuseumiosale ja mängutoa jätame kõrvale. Aga muuseum tasub külastamist, pakkub avastamisrõõmu nii pisikestele kui suurtele :)
Karu Lillekäpa leidsime muuseumist ka üles. Tundis end teiste karude hulgas väga mõnusalt.
Tänan külastamast ja sõna jätmast!
6 comments:
Vahava karuke. Nüüd on õekestel ka õed-karud. :))
Tänan, Diana! Õed on väga rahul oma karudega ja nüüd on õhtuti voodis veelgi vähem ruumi ;) Kõik mänguasjad on ju vaja samuti magama panna :D
Meie perele on see aga lemmikmuuseum ja lemmik mängutuba, sest seal on kõik tasakaalus-saab nii muuseumit külastada kui ka mängida. Minu kuune tütar väga kiidab seda mängutuba, sest nukumajad äratavdki huvi just suuremates lastes, samuti üleval asuv garderoob, kus muutumis- ja muinasjutumängud:)Tallinnas said mu lapsed vaid paari nuppu vajutada, lastel peab ka reaalselt olema võimalus midagi teha, oma kätega katsuda või valmistada. Töötuba ainult läbi akna vaadata ei olnud minu meelest sellist piletihinda väärt. Aga loomulikult, lastel peab jääma hea emotsioon! Loodetavasti meeldib lastele Tartus teine kord rohkem:)
Ja lisamata jäi, et mulle kohe väga meeldib see keskmine pilt, väga armas! Jõudu!
Laura, tänan fotot kiitmast :)
Ja eks lastel ole ka vahe, mis sobib ühele, ei pruugi teisele sobida. Minu lastele meeldis muuseumiosa väga ja kindlasti külastame seda veel ja veel. Ka mulle endale meeldis seal väga. Aga mängutoa osas jäid nemad arvamusele, et Iloni Imedemaal on toredam. Nukumajad ja kostüümide vahetus minu lapsi ei köida, pigem mõningad otsimisülesanded, nukuteater jne. Selles osas oli neil Ilonimaal tegutsemisvõimalusi rohkem. Ainuke, mis neid mänguasjamuuseumi mängutoas köitis oli kööginurk. Tallinna muuseumiga ei oska võrrelda, seal me käinud ei ole.
Nagu öeldud, muuseum meeldis ja külastame veelgi. Minu blogipostitus ei olnud mõeldud halvustavana, vaid pigem meie pere arvamus :)
Oi, Triinu:)
Muuseumiosa on tõesti võimas, eksponaatide arv on aukartust äratav, ühe korraga ei jõuagi kõike "neelata". Teatri Kodu oli selline nukuteatri huvilistele...
Võib olla meeldiks Su tüdrukutele ka Tartus Ahhaa keskus:)
Iloni Imedemaal on ka tõesti tore.Seda saab ju paljude raamatutega siduda jne. Tahaksin ise veel jõuda Tallinnas Lastemuuseumisse, ma pole seal varem käinud (Linnamuuseumi alla kuuluv).
Aga kõige tähtsam ju, et varsti hakkab ka Sinu lastel usutavasti kiirem aeg (september ukse ees), siis on ju hea oma karukesi kaissu võtta, kui pikad päevad selja taga!
Post a Comment