Aitäh, aitäh, aitäh ...

ehk Karu Bella jõuds meile :) Ütlen kohe alustuseks ära, et autor pole mina vaid Pilleke. Suured tänud talle tüdrukute poolt!!! Tänupildid ja lugu tulevad siit!

Karu Bella lugu sai alguse ühel talveõhtul, kui tüdrukud issilt õhtujuttu küsisid. Tavapärase jutukese Jänesepoeg, kes ei tahtnud magama jääda, asemel nõuti hoopis "Räägi meile Bellast!". Issi ei osanud esiti reageerida ja ütles, et tema sellist lugu ei tea. Lapsed aga nõudsid Bella lugu ja nii hakkas emme jutustama. Emmed ju teavad kõiksugu jutukesi ;)

Elas kord karupoeg Bella. Ta oli väga hea karulaps ja kuulas alati oma emme-issi sõna. Ükskord hakkas Bellat huvitama talv. Samal ajal kui kõik teised karud talveunne jäid, pani karu Bella helesinise sooja kootud kampsuni selga ja läks õue lund vaatama. See oli nii põnev. Pehme, külm ja seda sadas muudkui juurde. Metsas sai karupoeg Bella tuttavaks oravapoegade, hundikutsikate ja rebasepoegadega. Üheskoos käisid nad kelgutamas, ehitasid lumememme ja vahel tegid ulakust ka. Nii mängides möödus talv kiiresti. Saabus soe kevad. Kaurpoeg Bella ema ja isa ärkasid talveunest. Nad kuulsid vahva loo sellest, kuidas nende pisike karupoeg oli rõõmsalt talve nautinud. Ja nad ei pahandanud temaga üldse, sest nende Bellake oli ju kõige armsam karupoeg.

Nüüdseks on paljudeks unejuttudeks olnudki lood karupoeg Bellast. Bella teeb sageli samu asju, mida tüdrukud isegi päeva jooksul korda on saatnud. Nüüd on lapsed juba ise vahvad uue unejutu loojad :)

Pille vilditud karupojad said hulgaliselt kalli-musi-paisid!

Ja hetkel magavad karupoeg Bellad tüdrukute kaisus magusat und ... kui just mõni neist öö jooksul Kuule ei lenda (praegu on lisaks Bella lugudele päevakorral ka Sipsiku lood)!

Suured tänud Pillele, karupoeg Bella disainerile!

Vahvaid muinaslugusid!