Monday, December 30, 2013

Aasta 2013 / Year 2013

Nii uskumatuna tundub, et 2013 aasta on kohe läbi saamas. Ja ma polegi kõiki oma selle aasta tegemisi veel näidata jõudnud ... Eks ma siis uuel aastal näitan neid vaikselt edasi :) 
Kui ma eelmise aasta lõpus mõtlesin, et tahaks uude aastasse mahutada hulga põnevaid tegemisi, siis tõesti nii ka läks. Eesmärk sai täidetud :) Siiski on alati nii, et tahaks veelgi paremini ja veelgi rohkem. Kuid hulgaliselt põnevaid töid ja tegemisi jagus tõesti sellesse aastasse.
Mida ma aga uneski ei osanud arvata ja mis selge välguna mind tabas, oli ettepanek kirjutada amigurumi teemaline raamat. Lugesin tookord toimetaja kirja ja olin kui puuga pähe saanud, järgmisel hetkel hüppasin rõõmust ja kolmandal valdas kohmetus, et kuidas küll mina ja miks ja kas ikka ... olen ma piisavalt võimekas ... Aga ma olen oma olemuselt tegelikult vahel vägagi tundmatus kohas vette hüppaja ja nõnda ka tookord. Kui lumepall juba veerema hakkas, siis ei suutnud enam pidama saada. Praeguseks on kõik vaevad ununenud ja jäänud on siirad rõõmud :)
Lisan siia ka ühe pildi rõõmsast päevast, mil raamatut esitlesime.
Sellesse aastasse mahtus veel hulga toredaid asju ja muidugi ka mitte nii toredaid. Aga minu loomus on pigem positiivne ja halba ei taha ma kunagi meenutada ega endaga kaasas kanda. Üritan seda võimalusel vältida :)
Hulgaliselt uusi kogemusi ja uusi inimesi on küll 2013 mulle toonud. Mõnedest kogemustest õppisin rohkem, teistest vähem, mõnedest inimestest on aasta jooksul saanud minu head sõbrad. 
Lapsed on oh kui palju kasvanud ja arukamaks muutunud. Kevadel lugesid joonistähtedes, sügisel otsustasid, et aitab ja korraga hakkasid mõlemad vurinal kirjatähtedes lugema. Seejärel otsustas üks preilna, et 10 piires on igav arvutada, nõudis endale keerukamaid tehteid ja nüüd suudab üleminekuga 100 piires liita. Ja nad pole veel 7 aastasedki! Kõik see on tulnud vabatahtlikult ja nende endi huvist. Ma küll samas vanuses nii asjalik polnud ... Kõik muud huvid ja teadmised on samuti hoopis teisel tasemel kui minul omal ajal. See on nii uskumatu, et pisikesed 2 kg kaaluvad nöpsid on sirgunud juba nii suurteks! Vahel ma küsin endalt, kuhu on jäänud need pisikesed tüdrukud oma väheke pontsakate jalgade-kätega ... Piitspeened on nad nüüd ... Õnneks meeldivad neile endiselt kallistused, väikesed hellitused ja hommikud emme-issi kaisus :) Ja ma ei suuda jätta päevagi vahele ütlemata neile, arvake ära kui palju ma teid armastan või arvake ära, kes teid kõige rohkem armastab :)
Käsitöises liinis avasin lõpuks oma Etsy poe Cuddly and Soft.
Liitusin Pinterestiga ja avastan järjest seda maailma. Põhimõtteliselt ei möödu päevagi, kus ma seal pisut ringi ei vaata või ei pin´i :)
Uus aasta on peagi käes. Kõige rohkem ootan ma sellelt head tervist :) Ja positiivsena mõtlen, et pärast veebruarit ongi kõik palju parem :) Ja teiseks ootan ma endiselt palju rõõmsaid käsitöiseid kogemusi, et mul ikka jätkuks põnevaid mõtteid ...
Ja veel ootan väga ja natuke kardan septembrit, kui Tuulist ja Martast saavad koolilapsed :)
Oh kui palju on oodata, loota ja rõõmustada ...

Soovin teile kõigile ja iseendale ka, alati rõõmsat meelt, toredat aastavahetust ja igati parimat uut aastat!

Väike muusikaline tervitus ka :) Mari Pokinen No näed
Mari Pokinen on nii minu kui tüdrukute üks suuri lemmikuid, tänagi on pliksid tema plaati kuulanud oma kümme korda. 

Kohtumiseni uuel, 2014 aastal!

Sunday, December 29, 2013

Laste kindad ja Titanicu näitus Lennusadamas / Mittens for my girls and visit to the Lennusadam

Kui eelmises postituses näitasin enda kindaid, siis nüüd on tütrekeste kinnaste kord. Sain need täna pildile :) 
Leidsin kodust mõnusalt pehmet lõnga, mis tundus kinnastele iseäranis hästi sobivat - Alvita Alpaka (50g / 100m / 100% alpakavillane). Kahele paarile kinnastele kulus täpselt 2 tokki. 
Kõige mõnusam kudumise juures oli laste kaasa elamine :) Neile meeldib alati oma uusi kudumeid - heegeldisi proovida. Ja mis rõõm siis veel valdab, kui töö valmis on saanud :) Täna käisid mõlemad tüdrukud esmakordselt uute kinnastega väljas ja olid nendega väga rahul. 
Üks meeleolukas pilt veel ...
Uued kindad said kohe pikema reisi ... käisime Lennusadamas Titanicu näitust vaatamas. Lapsed suudavad mõnusasti üllatada, olime päris mitu tundi näitusel ja uurisime kõike põhjalikult. Erilist tüdimust ei tekkinud, lõpuks muidugi olid juba pisut tülpinud näod peas, aga siis olime ka juba lõppu jõudnud. Kuna olime kodus  väikese eeltöö teinud ja seejuures oli tüdrukutel ka igasuguseid küsimusi tekkinud, siis osutus külastus huvitavaks. Ka meie ise saime päris palju põnevat kuulda-näha. Nõnda kujuneski käik väikeseks rännakuks ajas tagasi. Laste jaoks on muidugi aeg ikka veel nii ebareaalne nähtus, et 100 aasta tagused sündmused tunduvad suisa ulmelised. Lõpuks vast saime ikka kõik selgeks ja nemad oma küsimustele võimalikult selged vastused. Pärast mõnulesime kohvikus ja tundsime end lihtsalt hästi :) 
Üks asi aga meenutas veel ajalugu ... vot sellist järjekorda polnud me ammu näinud ja tänasime õnne, et hommikul minimaalse sabaga pääsesime :) Kogu see rahvas ootas Titanicu näitusele minekut ...
Olen iga aasta lõpus ka väikese kokkuvõtte teinud. Loodan sellegi homme postitada.

Friday, December 27, 2013

Kindad / Mittens

Kudusin endale ja lastele uued kindad.
Täna näitan oma kindaid ja pikka juttu ei tee. Mustri leidsin Garnstudiost
Punane on kapriisne värv ja pildil ei tundu punane sugugi nii ilus, kui see tegelikkuses on.
Jõuan vast veel selle aastanumbri sees ka pikema postituse teha ja head vana- aastalõppu veel ei soovi :)
Küll aga soovin kõigile mõnusat jõulu ja aastavahetuse vahelist aega!
Kõigile käsitöölistele muidugi ka mõnusaid päevi põnevate tööde keskel :)

Friday, December 13, 2013

Piia ja Koogelmoogeli pikk jõuluootus ehk jutud siis, kui elekter on ära ...

 Meil oli paar päeva tagasi elekter mõneks ajaks ära. Pime oli ja lastel oli korraga hirm. Kuigi küünlad põlesid ja valgustasid tuba, siis väheke kõhe neil ikkagi oli. Ja raamatut ju lugeda pimedas ei saa. Sellistel juhtudel aitavad emme jutustatud lood :) Lapsed tahtsid kuulda, kuidas karu Bellal elekter ära oli. Minul jällegi ei tulnud ühtki head ideed sellest, kuidas Bellal vool ära on. Lõpuks istusid lapsed kaisus ja kuulasid lugu Piiast ja Koogelmoogelist. Nemad on jänkulapsed, kelle juhendid on olemas ka minu raamatus.
Kuid päris lõpuni me sel korral jutuga ei jõudnudki, sest vahepeal tuli elekter tagasi ja rõõm sellest oli nii suur, et lapsed unustasid muinasjutu hetkega :D
Täna tuli Martale lugu uuesti meelde ja kirjutasime selle lastega üles, lisades ka õnneliku lõpu. Jutuke sai päris pikk. Meie jõululugu saate nüüd lugeda ka siit :)

Piia ja Koogelmoogeli pikk jõuluootus

Elasid kord Piia ja Koogelmoogel. Piia ja Koogelmoogel olid päikesekollased jäneselapsed, kes olid alati suured sõbrad. Nad ootasid väga jõule. Hakkasid juba septembris ootama, kuid jõulud olid nii kaugel ja igal hommikul emalt küsides: „Kas nüüd on jõulud käes?“, said nad vastuseks: „Ei, ikka on veel aega.“. Lõpuks jõudis kätte oktoober, kuid ikka veel oli jõuludeni palju aega. Aeg läks edasi justkui teosammul. Nad olid kärsitud ja lugesid päevi. Viimaks oli käes november, seejärel kaua oodatud detsember. Ühel detsembri hommikul leidsid nad oma ukse tagant kaks punast sussi. Need polnud sugugi tavalised sussid, vaid väga erilised. Sussid naeratasid, kui Koogelmoogel ja Piia olid head olnud. Sussi sees  oli alati ka vahva kingitus päkapikult. See rõõmustas Piiat ja Koogelmoogelit väga. Hommikud muutusid korraga nii lõbusaks ja naeruseks.
Kuid ühel päeval läksid Piia ja Koogelmoogel riidu. See oli üks tühine pahandus, aga riid paisus nii suureks ja viimaks olid jäneselapsed üksteise peale täitsa tigedad ja kurjad. Mõlemad ütlesid, et nad üksteisega enam üldse ei mängi, keerasid selja ja olid kogu ülejäänud päeva vakka. Kui Piia järgmisel hommikul ärkas, nägi ta, et sussid ei olnudki rõõmsad. Sussid mossitasid. Sussidel olid väga koledad näod peas ja Piial hakkas lausa hirm. Ka Koogelmoogel nägi mossis nägudega susse. Temalgi puges hirm naha vahele. Jäneselapsed said aru, et midagi oli pahasti ja hakkasid mõtlema oma eelmisele päevale. Korraga taipasid nad milles asi on. Selge ju, et sussid mossitasid, kuna Koogelmoogel ja Piia olid eelmisel päeval tülitsenud. Riius jänkudele aga ei saa päkapikk kingitust tuua ja nõnda ei saa ka võlususs naeratada. Koogelmoogel teadis, mida teha tuleb ja ütles Piiale: „Sa oled kõige parem sõber. Lepime ära!“. Piia kallistas Koogelmoogelit ja ütles talle: „Ma tahan sinuga ka sõber olla. Nii kurb on riius olla.“. Kui nad uuest susside poole vaatasid, märkasid nad, et sussid ei olegi enam kurvad. Sussid olid taas rõõmsate nägudega ja naeratasid laialt. Susside seest leidsid nad jänese pildiga šokolaadid, mis maitsesid sooja suve ja maasikate järgi. Need olid kõige paremad asjad, mida Koogelmoogel ja Piia iial saanud olid. 
Lõpuks jõudis kätte ka jõuluõhtu, mida Piia ning Koogelmoogel olid nii kaua oodanud ja igatsenud. Pere oli kogunenud elutuppa kuuse ümber, nad laulsid jõululaule ja sõid küpsetatud porgandeid. Korraga kuulsid nad  õuest kahtlast sahinat ja justkui ka kellade helinat. Kõik jäid väga vaikseks. Siis koputatigi juba uksele. Seal seisis jõuluvana. Ema ja isa kutsusid jõuluvana tuppa ja pakkusid talle tugitoolis istet. Jõuluvana rääkis, et on terve aasta jälginud Piia ja Koogelmoogeli tegemisi. Ta teadis, et nad olid suvel käinud rannas jalutamas ja jäätist söömas. Ka teadis ta, et jäneselapsed oli käinud teatris etendust vaatamas ja juba kaua aega jõule oodanud. Nende riiust teadis ta ka. Piial ja Koogemoogelil oli häbi, et jõuluvana seda päkapikkudelt kuulma pidi. Nad kinnitasid jõuluvanale, et see oli üks rumal tüli ja enam neil sellist asja ei juhtu. Lõpuks avas jõuluvana kingikoti, võttis sealt esimese paki ja luges ette nime. See oli pakk Piiale. Seejärel oli pakk Koogelmoogelile. Lõpuks emale ja isale. Jõuluvana kuulas kõikide armsaid luuletusi, maitses jänese ema küpsetatud piparkooke ja juba oligi tal aeg teele asuda. Aknast nägid Koogelmoogel ja Piia, kuidas jõuluvana saan kiirelt läbi pimeduse ja lume tuiskas. Kui jõuluvana ja tema saani enam näha polnud, võtsid Koogelmoogel ja Piia lahti oma pakid. Küll nad said toredad kingitused. Jõuluvana oli Piiale toonud päikesejänku printsessi ja Koogelmoogelile päikesekollase auto, kuhu Koogelmoogel sisse mahtus. See oli aasta kõige toredam päev, kõige toredamate kingituste ja oma kõige kallima perega. Ka jõuluöö oli eriline. Piia ja Koogelmoogel naeratasid läbi une ja hommikul ärgates säras jõulurõõm nende silmades. Seda sära jätkus kogu ülejäänud aastaks. Koogelmoogel ja Piia olid edaspidi alati sõbrad, ega pahandanud üksteisega mitte kunagi.

Thursday, December 12, 2013

Amigurumi pross / Amigurumi brooch

Vahel saan ma eriti põnevaid soove postkasti. Ja need meeldivad mulle enamasti väga :)
Hea vahelduseks end millegi uuega proovile panna.
Sel korral näitan kaht prossi. Sooviti prosse, mis kujutaksid endast porgandit ja redist. Seda mitte tavapärastes toonides, vaid hoopis hallides ja sinistes värvides. Eesmärgiks oli lisada väheke kelmikust klassikalisele tumedale kostüümile. Prossid on praeguseks omanikuni jõudnud ja saanud väga positiivse hinnangu. See teeb palju rõõmu, sest töö nõudis palju nuputamist ja mõnede uute võtete kasutamist. Siirast tänu kuulda on alati nii südantsoojendav. 
Uusi võtteid ja nippe kasutusele võttes saab alati ka mõnusa ahhaa elamuse. Ja väheke tarkust ka juurde :) Tegelikult on igast tööst midagi õppida ...
Porgandi pikkuseks on umbes 12 cm, redis on pisut lühem.
Heegelnõel: nr 1,0.
Disain: Triin, Cuddly and Soft / Väikesed Ilunikerdused

Nagu viimasel ajal märganud vast olete, on blogi nimele lisandunud Cuddly and Soft. See viitab minu uuele poele Etsy keskkonnas

Huvitavaid ideid!

Monday, December 9, 2013

Talvine pühadering Pärnu Muuseumis

Käisime eile perega Pärnu Muuseumis vaatamas nädal tagasi avatud näitust "Talvine pühadering".
Näitusel tutvustatakse ajaloolisel Pärnumaal elavate kihnlaste, rannarootslaste, venelaste ja eestlaste talviseid rahvakalendri pühasid. Taaselustatud on 19. sajandi talutuba, Kihnu, Rannarootsi ja vene kodude fragmendid ning nõukogudeaegne linnatuba. Rohkem näitust tutvustavat infot leiate Pärnu Muuseumi kodulehelt.
Kui enne jõulutunnet ei ole, siis pärast lahkute sealt küll imelises jõulumeeleolus! 
Meiega nii juhtus :) Ammu pole saanud ühelt näituselt sedavõrd erilist elamust. Näitusesaal oli kujundatud nii, et oli võimalik ajas tagasi astuda ning näha ja ette kujutada endisaegset elu. Laual lõhnasid õunad, leib ... Saanitekil oli vanade aegade hõng ja kõikjal leidus imelist käsitööd ... Postkaardid seinal tõid häid soove lähemast ja kaugemast minevikust. Linnatoas mängis televiisor, mille taolisest olin lapsepõlves oma lemmiklastesaateid vaadanud. Ja seda oma lemmiku vanaisa toas, oma lemmikumas paigas tekkide ja patjade otsas, nõjatudes sooja ahju vastu. Ma lausa füüsiliselt tundisin seda uuesti ja väga turvaline hakkas :) Nagu oleksin vanaisalt pai saanud :)
Abikaasa jällegi märkas samas laua ääres taldrikuid ja klaase, mis tema vanatädi juures alati pidulaual olid. Äratundmist kui palju :) Lapsed imetlesid ehitud jõulupuid ja said tänu Kihnu toale teada, et Kihnus on jõulupuuks mänd. Need polnud muidugi ainsad asjad, mis neile silma hakkasid. Rõõmuga võtsid nad täna vastu teate, et lasteaiaga minnakse uuel aastal sama näitust vaatama.
Kuid, et mitte ainult emotsioonidel voolata lasta, lisan siia ka pilte. Oma silm on siiski kuningas ja kel vähegi võimalus, minge Pärnu Muuseumisse. Te ei kahetse, näitus on tõesti vaatamist väärt!

 Jõulutunnet ja soojust südamesse!

Saturday, December 7, 2013

Jõulupunased kindad / Christmas red fingerless gloves

Kudusin rõõmsad ja jõulused kindad. Kohe kolm paari :) Kaks neist on keskmise suurusega ja ühed natuke suuremad. "Snitti" võtsin Garnstudio mustrite hulgast. Kasutasin palmikute ja nuppude osa. Ülejäänud osa tegin nii, et oleks kõige mugavam ja praktilisem kandjale.
Lõng: Schachenmayr Juvel (50 g/ 106 m/ 100% villane).
Mulle viimasel ajal väga meeldivad kudumid, kuhu saab pisut palmikuid või nuppe sisse kududa :)

Tänud külastamast! / Thank you for visiting!

Thursday, December 5, 2013

Unustatud postkaardid ...

 Tänane postitus on hoopis teisest valdkonnast.
Kunagi lapsena hakkasin koguma vanaegsete piltidega postkaarte (neid, mis uuesti trükitutena poelettidele ilmusid). Esimesed kaardid on ostetud aastal 1988. Kaartide kogu kasvas jõudsalt, kuid tulid uued tegemised ja ühel hetkel hobi hääbus ... Lõpetasin kogumise ilmselt samal ajal kui keskkool läbi sai. Ja nüüd korraga ilmusid kaardid jälle välja. Kõik kaardid on korralikult albumites. Ma olin need täiesti unustanud! Sirvisime neid lastega ja pildistasin mõned kauaaegsed lemmikud. 
Ma plaanin nende kogumisega nüüd uuesti jätkata :)

Tuesday, December 3, 2013

Projekt "Vähihaigetele laste jõulukink"

Olen igal aastal suuremal või vähemal määral mõnes projektis osalenud. Sel korral tuli Facebooki kaudu üleskutse teha vähihaigetele lastele, kes jõulud haiglas peavad veetma, kingitusi. Just käsitöiseid kingitusi. Ja selles projektis tahtsin kohe kindlasti osaleda. Otsustasin, et loon ühe uue disaini ja heegeldan ka midagi juba varasemast loomingust. Nõnda heegeldasin ühe uue nuku, mille kohta andsin vihje siin. Ja teiseks heegeldasin väikese jänku. Kahjuks rohkem ei jõudnud, kuid loodan, et lapsed on nende valminud asjade üle rõõmsad :)
Mina olen küll rõõmus, et lapsed tänu käimasolevale projektile, saavad põnevaid kingitusi. Seda enam, et kõik kingitused on omanäolised ja südamest valmistatud :)
Kahju on vaid sellest, et onkoloogiaosakondades nii palju lapsi ravil on. Lapsevanemana käib jõnks südamest läbi kui ma neile mõtlen. Siiralt loodan, et nad kõik paranevad ja järgmised jõulud veedavad nad rõõmsalt kodus!

Selline oli minu pisike panus.

Tervisi kõigile!

Sunday, December 1, 2013

Lettuce

Kõik algas sellest, et mõnda aega tagasi oli Käsitööaidas Malabrigo lõngade tellimine. Näitasin tookord tüdrukutele, missugust värvi lõng neile meeldiks ja üheks valikuks oli Malabrigo Sock´i toon Lettuce. Ausalt öeldes oli mul väga hea meel, et miskit roosat ei soovitud :) Kuigi ma pean laste kiituseks ütlema, et nad tõesti armastavad kõiki värve ja seetõttu on garderoob värvikirev.
Ühesõnaga tellisin nende valitud toonid ära ja minu emme kudus neile boolerod. Meil on kuidagi nii kujunenud, et lastele koob sokid alati ema. Ja kuna parasjagu polnud ühtki paari sokke vaja ning emal oli soov, midagi mõnusalt lihtsat kududa, siis tegigi tema lastele boolerod. Need on ju äärmiselt lihtsad teha ja tulemus jääb väga võrratu :) Nõnda panin mina tegumoe ja mustri paika ning ema asus vardaid liigutama. Mul on oma emmega väga vedanud, tema tööd on alati nii korrektsed ja ilusad! Olen kõik need suurepärased oskused temalt õppinud ja lõpmata tänulik selle eest, et ta mind nõnda rahulikult ja asjalikult omal ajal suunas :) Nüüd on mõnus kõike seda ise osata. Just eile rääkisime käsitööst ja ema küsis, mis mulle rohkem meeldib, kas kudumine või heegeldamine. Tegelikult meeldivad mulle need võrdselt, kuid on asju, mida ma meelsamini koon kui heegeldan ja vastupidi. Ema jällegi ütles, et tema lemmikuks on kudumine (mida ma ju väga hästi tean :) ). Ent ütlemine, et heegeldamine ei kuku tal sugugi hästi välja, hämmastas mind siiralt. Tegelikkuses on ta ka väga hea heegeldaja! Kuid temale omaselt on ta enese suhtes väga kriitiline.
Praegu ta ei tea, et ma tema kootud boolerod blogisse vaatamiseks riputan. Kuid teen seda siirast lugupidamisest ja uhkusest, et mul on nõnda armas, kallis ja suurepäraste oskustega emme!
Lõng: Malabrigo Sock (100% meriinovillane)
Muster: ilus südametega muster raamatust Koekirjad, autor Mary Webb

Rõõmsat advendiaja algust ja palju armastust teie peredesse!

LinkWithin

Related Posts with Thumbnails