Võluvalt punane võilillesall

Hiljuti kudusin ühe mõnusalt sooja punase mütsi.

Müts tahtis juurde ka salli :)

Kogu kudumisau ei saa ma seekord endale võtta, sest ema näppas mul poolelioleva töö käest ja jätkas ise. Tal oli lihtsalt igav :D

 Pitsi kudusin jällegi mina :) Nii, et selline mõnus kahekesi kudumine.

Emaga on meil suhteliselt sarnane kudumiskiri, st me koome üsna sarnase tihedusega. Salli juures ei jää vahe üldse näha. Kampsuni või vesti puhul hakkaks kindlasti rohkem silma, et tegu on erinevate inimeste tööga. Mina olen salliga rahul :)

Taotluslik on mütsi ja salli erinev muster. Mõte on salli kanda nii mantli juures kui ka jahedal hetkel õlgadel. Seetõttu valisingi pitskoe, mis oleks ühtviisi lihtne ja ka sobiv mütsiga koos kanda. Mütsi kudusin kahe lõngaga koos, salli puhul otsustasin lisada kidsilki ainult äärtesse. Äärepitsi mustriga vaeva ei näinud. Nõnda kasutasingi taas ilma mustrita pitsi varianti, kus pisut edevust lisab tavaline lokiline äär.

Muster: Võilillelehekiri, raamatust Haapsalu sall.

Lõng salli põhiosal: Rowan Kid Classic (70% vill 22% kidmohäär 8% polüamiid).

Pitsiline äär: Drops Kidsilk (70% kidmohäär 30% siid).

Kulus: 2,5 tokki Rowan Kid Classic´ut ja 0,5 tokki Drops Kidsilk´i
Mõõdud: 42 X 145cm

Varras: 4,5 

Väike mõtisklus teemal käsitöö ja kool.

Ühel ja teisel pool on vahel juttu olnud, kuidas inimesed käsitöö juurde jõuavad. Kellel on kodused eeskujud, kes saavad tõuke koolist või on elu ise sundinud omandama teatud oskuseid.

Minul on nad vist küll emapiimaga ja geenidega kaasa antud. Koolis läks kõik kuidagi libedalt ja loogiliselt. Käsitööõpetaja oli meil küll kergete eelarvamustega ja pigem tegeles oivikutega. Mina oma keskpäraste hinnetega erinevates õppeainetes ei jõudnudki esialgu tema vaatevälja. Esimene aasta möödus nii, et ema tutvustas mulle rohkem seda põnevat maailma kui õpetaja. Järgmisel aastal olukord muutus, ju ma siis suutsin enda oskuseid õpetajale tõestada :) 

Aga kes ei suuda end tõestada, kellel ei ole jonni ise proovida ja kodus pole käsitööd oskavaid inimesi ... ? Sel juhul peaks õpetajal olema vastutus ja ka kirg, et tüdrukutes huvi äratada. Ma väga loodan, et see enamasti nii ka on :) Sest käsitöömaailm on tegelikult nii rikkalik ja huvitav, väljakutseid ja elamusi pakkuv.

Õnnetuseks kuulsin ma hiljuti üht kurbliku ja sootuks vastupidist lugu, mida nüüd jagada tahaksin. 

Vaja oli kududa sall. Õpilastele anti valida mustreid ja lapsed pidid suutma teha oma valiku. Valikud on teatavasti keerukad, eriti kui puudub eelnev kogemus ja kui pole ka soovitusi jagavat inimest toeks. Nõnda juhtus kätte üks tegelikult lihtne pitsiline muster, mis sellele õpilasele kahjuks ikkagi pisut keerukaks osutus. Ja, et lapsele asi veel keerulisemaks teha, keeldus õpetaja pärast paarikordset mustri selgitamist üldse tütarlapse tööga tegelemisest ... sest mis sa siis valisid nii keerulise mustri! No tõesti! 

Kas lapsed peavad siis kõike teadma ja suutma oma vähestele kogemustele toetudes valida õige mustri? Ja kas abi paluda on tõesti liiast? Nii uskumatu tundub kogu see lugu ... 

Nõnda saamegi juurde uue inimese, kes käsitööst kauge kaarega mööda käib ja hiljemgi mäletab toda õpetaja ebameeldivat ütlemist. 

Ma nägin seda tööd, oli jah vigu sees, aga teate kui korralikult see töö kootud oli ... silmused ei olnud jäigad ja kude oli nii ühtlane. Täiesti perfektne ja ilus kude! Sellele lapsele oli lihtsalt vaja pisut rohkem selgitada ja teda natuke rohkem julgustada. Ühesõnaga ma teen nüüd ära selle, mida oleks pidanud tegema selle kooli käsitööõpetaja. Abistan rõõmuga ning loodan anda tütarlapsele tagasi usu endasse ja oma võimetesse. Keegi meist pole sündinud vardad kudumisvalmis ja oskused varnast võtta :) 

Aitäh, kui viitsisite läbi lugeda!

Aitäh arvamuste eest!

Ma soovin teile kõigile rõõmsat aastalõppu ja südamlikku uut aastat!

Et me ikka märkaksime inimesi enda ümber ja suudaksime oma südamest tulevate näputöödega pakkuda rõõmu ka teistele :)

Aitäh teile!